Värskes OECD ja Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse koostatud riikide terviseprofiilide raportis selgub, et ligi viiendik Eesti täiskasvanutest on rasvunud. Rahvastiku osakaalust on rasvunuid enam vaid Maltal ja Lätis. Üha levinum on ülekaal ja rasvumine ka laste hulgas, ulatudes 2013-2014 aastal 16 %-ni (EL-i keskmine on 17 %). Toitumisriskidest tingitud surmad moodustavad 26 % kõikidest surmadest Eestis, mis ületab ELi keskmist näitajat (18 %). Järeldusena tuuakse raportis välja, et ebatervislik toitumine on Eestis suur rahvatervise probleem. Kuigi eestlaste oodatav eluiga on pikenenud ja lähenemas EL-i keskmisele (vahe 2,5 aastat), püsivad käärid tervena elatud aastate võrdluses (vahe 4,1 aastat).
Tunneme sellist statistikat lugedes end ühel ajal motiveerituna ja murelikuna. Motiveerituna, sest lahendus paljude Eesti inimeste heaolu parendamiseks on nii lihtne – teame, et läbi toidu ja heade toitumisharjumuste kujundamise on võimalik paljusid terviseprobleeme ennetada, suurendada elukvaliteeti ja tervena elatud aastate arvu. Murelikuna, sest nii paljude inimesteni on veel vaja seda teadmist ja tervisliku toitumisega seotud oskusi viia.
Raportis ilmneb ka suur ebavõrdsus erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste vahel. Enam kui kolm neljandikku suurima sissetuleku hulka kuuluvatest inimestest peab oma tervist heaks, samas kui madalaima sissetuleku gruppi kuuluvatest inimestest arvab seda ainult kolmandik. See erinevus on suurem kui üheski teises ELi liikmesriigis. Siinkohal näeme, et elustiili ja toitumist puudutavates küsimustes saaks oluliselt enam rakendada koole ja õppeasutusi ebavõrdsuse vähendamisesse panustamises. Üks võimalus oleks läbimõeldult panustada toitumisõpetuse kui õppeaine arendamisesse. Seeläbi saame praegusest enam tagada, et elus vajaminevad teadmised jõuavad kõigi inimesteni ja aitavad tulevikus luua tervemat Eestit.
Vaata lisaks:
https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_estonian.pdf