Kuidas leevendada kevadväsimust?

Kevadväsimus

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul kogetud päikesevalguse defitsiidile ja võimalikule vitamiinide ning mineraalainete vähesusele meie toidulaual. Hea on aga see, et on olemas mitmeid viise, kuidas seda seisundit leevendada ja oma energiataset tõsta. Jagamegi mõned soovitused, kuidas kevadväsimust peletada, keskendudes peamiselt toitumise ja elustiili muudatustele.

Toitumine ja kevadväsimus

Toitumisel on keskne roll meie energiataseme ja üldise heaolu mõjutamisel, eriti kevade saabudes. Võtmesõnaks on siin regulaarsus ja tasakaal – kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala päevas aitavad hoida veresuhkru taseme stabiilsena, vähendades väsimust ja parandades keskendumisvõimet. Samuti ei tohiks unustada piisavas koguses vedeliku tarbimist.

Põhitoidukordadel
võiksime süüa toite, mis annavad jõudu terveks päevaks. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid peaksid sisaldama parajas koguses valke, süsivesikuid ja rasvu. Hommikusöögiks on hea valik näiteks puder koos marjade, seemnete või munaga. Lõuna – ja õhtusöögiks on kasulik taldrikule panna piisavas koguses köögivilju (umbes pool taldrikust) ja juurde valida võimalusel täisteratooteid. Need tekitavad täiskõhutunde kiiremini ja hoiavad seda kauem. Rasva allikateks tasuks lisaks loomsele valida kõrvale vahel ka taimset, näiteks avokaadot, pähkleid või seemneid. Vahepalad hoiavad veresuhkru taseme stabiilsena ja aitavad vältida energiataseme langust päeva jooksul. Vahepaladeks sobivad hästi puuviljad, pähklid või ka maitsestama jogurt marjadega.

Kevadel vajab organism lisatuge talvest taastumiseks ja uue hooaja väljakutseteks valmistumiseks. Seega on regulaarne ja tasakaalustatud toitumine suurepärane viis kevadväsimuse leevendamiseks, andes kehale vajaliku energia ja toetades üldist heaolu.

Toiduvalikud kevadväsimuse ennetamisel

Kevade saabumine toob endaga kaasa mitte ainult looduse uuenemise ja päevade pikenemise, vaid ka võimaluse meie toidulauda värskendada ja rikastada. Talvekuudel, mil värske puu- ja köögivilja valik on piiratum, võivad meie organismis tekkida teatud vitamiinide ja mineraalainete defitsiidid. Kuid kevad pakub rohkelt võimalusi neid varusid taastada, tuues meieni värsked ja toitainete rikkad taimed, mis on kasvanud looduslikult meie endi ümbruses.

Uue hooaja saabudes toob loodus meie toidulauale taas rikkaliku valiku, pakkudes näiteks värsket karulauku, nõgest, rabarberit, võilille ja kuusevõrseid. Need taimed mitte ainult ei täienda meie toiduvalikut vajalike vitamiinide ja mineraalainetega, vaid avavad ka ukse uutele gastronoomilistele kogemustele. Karulauk, mis on tuntud oma kolmekordselt suurema C-vitamiini sisalduse poolest võrreldes sidruniga, on ideaalne valik neile, kes soovivad oma kevadist vitamiinivajadust looduslikul viisil täiendada.

Lisaks neile kevadistele aaretele tasub tähelepanu pöörata ka idanditele. Idandid (näiteks hernes, brokoli) on täis elujõudu ja pakatavad vitamiinidest, mineraalainetest, antioksüdantidest ja ensüümidest, mis on eluliselt tähtsad meie keha tervise ja heaolu jaoks. Idandite kasvatamine on lihtne ja taskukohane viis tagada, et meie toidulaud oleks kevadel veelgi mitmekülgsem ja toitainerikkam. Idandeid saab hõlpsalt lisada salatitesse, smuutidesse või kasutada võileiva peal, pakkudes kiiret ja maitsvat viisi organismi turgutamiseks.

Toidulisandid või looduslikud toitainete allikad?

Kuigi toidulisandite järele haaramine võib tunduda kiire lahendusena, on oluline mõista, et parim toitainete allikas on siiski toit. Värske, hooajaline tooraine, eriti kui see on kohalikult kasvatatud, pakub rohkem toitaineid ja on seega eelistatum valik. Köögiviljade toitainelist väärtust saab veelgi tõsta läbi hapendamise. Hapendamine on väga vana toidu säilitamise ja töötlemise viis, mille käigus säilib ning isegi paraneb toidu toitainete sisaldus (näiteks C-, A- ning B-vitamiinide osas). Lisaks toidu säilitamisele suureneb hapendatud toitudes piimhappebakterite sisaldus. Piimhappebakterid kui probiootikumid mõjutavad positiivselt nii meie seedimist kui soolestiku tasakaalu, kuid lisaks sellele on hapendamine kasulik ka mitmetes teistes aspektides ning on seetõttu oluline abi kevadväsimuse leevendamisel.

Mõnikord võib kevadväsimus ja jõuetus olla märk toitainete puudusest. Näiteks D-vitamiin, mille lisamanustamine on põhjamaade elanikele eriti oluline, sest päikesevalgust on talvekuudel vähe. Enne toidulisandite manustamist on aga mõistlik kontrollida vereanalüüsidega, kas ja milliseid vitamiine ja mineraalained on vaja lisaks võtta. Toidulisandite tarbimisel on oluline järgida mõõdukust ja vajadusel konsulteerida arsti või toitumisspetsialistiga.

Kevadväsimus ja toitumine

Mikrobioomi tervise toetamine

Toitumise mitmekesisus ja kiudainete rikkad toidud toetavad soolestiku mikrobioomi, parandades seedimist ja tugevdades immuunsüsteemi. Hapendatud toidud, nagu näiteks kimchi, hapukapsas ja keefir, on suurepärased valikud soolestiku tervise edendamiseks. Soolestikus toodetakse ka serotoniini ning arvatakse, et terve soolestik on seotud meie vaimse tervise ja meeleseisundiga. Soolestiku eest hoolitsemine toitumise kaudu võib parandada meeleolu ja toetada üldist heaolu, andes kehale vajalikud vahendid kevadväsimusega toime tulemiseks. Põneva salati kõhubakterite rõõmustamiseks leiad meie Teadmistepanga retseptide valikust.

Päike, õhk ja liikumine

Kevadväsimuse leevendamisel on võtmekomponendiks kindlasti tasakaalustatud toitumine, kuid ei saa alahinnata ka värskes õhus viibimise, päikesevalguse ja füüsilise aktiivsuse mõju. Päikese käes viibimine mitte ainult ei paranda meeleolu tänu serotoniini taseme tõusule, mis on tuntud kui “õnnehormoon”, vaid aitab kaasa ka D-vitamiini loomulikule tootmisele nahas, mis on oluline nii luude tervisele kui ka immuunsüsteemi tugevdamisele.

Aktiivne liikumine õues, nagu näiteks hommikused jooksud, õhtused jalutuskäigud või isegi lühikesed pausid väljas päeva jooksul, pakuvad topelt tervisekasu –  see mitte ainult ei tugevda füüsilist tervist, vaid annab ka vaimsele heaolule tõuke, aidates vähendada stressi ja parandada meeleolu. Looduses veedetud aeg, kas jalutades metsarajal või pargis, pakub lisaks kehalisele koormusele ka vaimset rahulolu.

Piisav uni

Kindlasti ei saa kevadväsimusest rääkides mööda minna une teemast. Une kestvus ja kvaliteet on väga olulised energia taastamisel ja vaimse tervise hoidmisel. Und reguleerivatest vitamiinidest on parimaid tulemusi näidanud folaat, biotiin, B6- ja B12-vitamiin, samuti ka C-vitamiin. Mitmed vitamiinid osalevad koensüümina trüptofaanist serotoniini ja seeläbi ka melatoniini tootmises.

Mineraalainetest on olulised tsink ja magneesium. On leitud, et need võivad serotoniinist melatoniini tootmist soodustada. Magneesium on ka rahustava toimega, mistõttu soovitatakse seda just õhtul võtta. Une kvaliteeti silmas pidades tasub pöörata tähelepanu ka sellele, et õhtusöök liiga hiliseks ei jääks ega oleks liialt rasvane või vürtsikas. Ka võiksid kohv, must ja roheline tee jääda päeva esimesse poolde.

Kevadväsimus ja selle leevendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii toitumist, liikumist kui ka piisavat puhkust. See mitte ainult ei aita vähendada väsimust, vaid loob ka tugeva aluse üldisele tervisele ja heaolule. Lisaks on oluline meeles pidada, et iga inimese organism on erinev ning seetõttu võib ka vajadus teatud toitainete ja aktiivsuse järele varieeruda. Kuulates oma keha ja kohandades eluviisi vastavalt isiklikele vajadustele, saame maksimeerida oma heaolu ja energia taset, eriti just kevadel.

Sind huvitab, millist rolli mängivad mikroelemendid tervise toetamisel ja hoidmisel? Soovid toidulisandid valida teadlikult ja kaalutletud otsusena, nii et need oleks tervisele ohutud ja samas mõistlikud? Tule koolitusele “Mikrotoitained ja toidulisandid”. Vaata lisainfot!

Autorist

Rahvatervise Akadeemia

Rahvatervise Akadeemia

Rahvatervise Akadeemiast leiad oma ala professionaalid, kellelt saad toimivad ja praktilised teadmised, kuidas tagada vaimne ja füüsiline heaolu, püsida terve, ennetada haigusi ja leida tee terviseni.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Veresuhkru tase

Kuidas suhkru tarbimist tõhusalt vähendada?

Kuidas oma toitumist muuta ning suhkrut vähem sööma hakata? Miks meie keha ihkab suhkrut? Kas suhkruasendaja on parem valik? Nendele ja mitmetele teistelegi küsimustele vastas Vikerraadio

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top