Toitumine

Kliima soojenemisest on räägitud aastakümneid. Aktivistid on teemale igal võimalusel tähelepanu tõmmanud, kuni Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg osutus mõne aasta eest lõpuks selleks kriitiliseks liivateraks, mis kliimateemade publikut oluliselt laiendas. On vaieldud, kas kliima tõesti soojeneb ning kas selle põhjuseks on inimesed ja maailma majandus või see on loomulik protsess. Pariisi kokkulepe 2015 (1) on

Toitumisnõustamine ja toitumisteraapia on erialad, mille puhul on välja töötatud riiklik kutsestandard. Kutsestandardite nimetused on vastavalt toitumisnõustaja, tase 5 ning toitumisterapeut, tase 6. Kutsestandardi põhjal on praktiseerival spetsialistil võimalus taotleda endale kutse ja saada kutsetunnistus. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab, et vastav spetsialist on omandanud antud kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutse väljastaja Tulenevalt Tervishoiu

Eelnevates immuunsüsteemi käsitlevates artiklites oleme kirjutanud, kuidas elustiili ja tasakaalustatud toitumise abil toetada organismi kaitsevõimet ning millised on immuunsuse toimimise seisukohast olulisemad vitamiinid. Nüüd on aeg vaadata lähemalt, milline roll on erinevatel mineraalainetel. Tsink Tsink, olles rakkude arengus üks kesksemaid mineraalaineid, on kofaktoriks umbes 300 ensüümi töös. Selle mineraalita häiruks organismi areng, kasv, paljunemine, maitsetaju

Eelnevates artiklites oleme kirjutanud, kuidas elustiili ja tasakaalustatud toitumise abil toetada organismi kaitsevõimet. Nüüd vaatame detailsemalt, milline on vitaminide roll immuunsüsteemi töös. D-vitamiin ehk kaltsiferoolid D-vitamiini saamiseks on kaks põhilist allikat: päikesekiirgus ja toit. Lastel ja noortel piisab 10–15 minutist katmata käte ja näoga päikese käes viibimisest, et nahas tekiks piisav päevane kogus D-vitamiini, vanemaealistel

Ütlus “hästi nagu kala vees” on vast kõigile tuttav. Paraku läheneme hirmkiirelt ajale, kui kaladel pole vees enam hea elu. Probleeme on mitmeid – kala üle-, rööv- ja kaaspüüdmine, elupaikade hävimine, keskkonna saastatus, kliimamuutused. Maailma Looduse Fondi (World Wildlife Fund – WWF) andmetel on 61% maailma kaubanduslikult olulistest merekalavarudest täielikult ära kasutatud ja 29% ülepüütud