+372 5557 4423 siret@rahvatervis.ee

Tervise ja elukvaliteedi võti on meie endi käes

tervislik toitumine
3 okt. 2016

Tervise ja elukvaliteedi võti on meie endi käes!

//
Kommentaarid0

Tervislikust eluviisist ning toitumisest võib kuulda igapäevaselt pea kõigist meediakanalitest. Tegelikult teab iga inimene, miks on vaja süüa puu- ja juurvilju, liikuda piisavalt, tarvitada vähem tubakatooteid ja alkoholi ning tegeleda stressi maandamisega. Kuid ometi on Eesti suurimad terviseriskid seotud ebatervislike eluviisidega. See tähendab, et teadmine võib olla, aga tervisekäitumist see oluliselt ei muuda. Inimene on oma harjumuste ori ning harjumusi muuta on väga raske.

Enamus meist sooviks elada kõrges vanuses vitaalset ja täisväärtuslikku elu. Eestis on sünnihetkel oodatav eluiga meestel 71,1 ja naistel 81,9 aastat, neist tervena ehk oluliste piiranguteta eluaastaid meestel 57,7 ning naistel 62,5 aastat. See tähendab, et keskmiselt on eluea viimased 15-20 ning enamgi aastaid mõjutatud tervisekaotusest, mis kahandab oluliselt elukvaliteeti ning toimetulekut. Ma usun, et kõik meist tahaksid elada kaua ja tervena, mitte veeta elu viimaseid kuldseid aastaid haigena, või veelgi hullem, kellegi hooldatavana või hooldushaiglas.

Mis on eestlaste tervisekaotuse ning haigestumuse peamisteks riskiteguriteks?

Eestlaste tervena elatud aastaid vähendavad peamiselt valest toitumisest, ülekaalust ning suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest põhjustatud haigused. Need samad tegurid on ka peamisteks riskifaktoriteks, mis vähendavad eestlaste tervena elatud aastaid. On kõnekas, et kõik need sõltuvad meie elustiilist ning veelgi enam – alkoholi ja suitsetamise ees on esimestel kohtadel toitumisega seotud tegurid. Lisaks on need välja toodud ka peamiste põhjustena haigestumises südame-veresoonkonna haigustusse, kõrgvererõhutõppe, diabeeti ning vähki.

Ebatervislikust toitumisest on suurimateks probleemideks toidu liigne soola sisaldus, vähene puu- ja köögiviljade ning täisteratoodete tarbimine ning rohke töödeldud liha söömine.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurim surmade põhjus Eestis. Samas on tegemist haigusega, mille ennetamisel on suur roll just tervislikul eluviisil – süües tervislikult, liikudes piisavalt ning hoides kehakaal normaalsena. Sest vaatamata väga kvaliteetsetele meditsiiniteenustele, tegeleb see siiski juba tagajärgede ja vähem ennetamisega.

Sarnaselt paljudele Euroopa riikidele ja USA-le on ka Eestis tõusujoones ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal, seda eriti koolilaste ja noorukite ning keskealiste, aga ka vanemaealise elanikkonna seas.

rasvunute-osakaal-vanusegrupiti
Allikas: Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring

Vähemoluliseks ei saa pidada ka vaimset tervist! Enda jaoks tuleb leida aega, piisavalt puhata ja suhelda oma lähedastega. Anna võimalusi oma hinge kosutada ja tegele just sellega, mis sulle jõudu juurde annab. Ka vaimse tervise hoidmisel mängib toitumine olulist rolli.

Eluaastate kvaliteet läbi toitumise

Tervena elatud aastaid on võimalik oluliselt pikendada läbi ennetustegevuse, selgitades ning aidates inimestel selgemini mõista, et see, milline on nende eluviis täna, määrab väga oluliselt ära nende vitaalsuse vanaduspõlves. Olukord ei muutu tulevikus iseenesest paremaks. Juba praegu näeme Haigekassa kriisi ning teemaks on ka pensioniea tõstmine või ravijärjekordade võimalik pikenemine. Fakt on see, et tulevikus on tööealisi elanikke oluliselt vähem kui neid, kes vajavad rohkem arstiabi ning sotsiaaltoetusi ja pensioni.

Väga paljuski on see just meie teha, milliseks kujunevad meie vanadusaastad. Ning vaid meie endi kätes on võimalus pikendada tervena elatud aastaid. Sellele tuleb mõtlema hakata enne, kui kõrgvererõhutõve, südamehaiguste, diabeedi või liigeseprobleemidega kolmveerand aastat arsti järjekorras ootame ja suured summad raha apteeki veame. Ja ka siis ei ravi arst meid terveks vaid aitab tagajärgedega toime tulla. See on reaalsus, millele peame mõtlema täna! Sarnaselt pensionisammastesse või kinnisvarasse panustamisele tuleks just praegu panustada ka oma tervisesse!

Toitumisnõustaja roll

Tervislike eluviiside kohta on sageli liikumas palju erinevaid müüte, millega halvimal juhul äärmustesse kaldutakse, tuues kaasa rohkem kahju kui kasu. Sageli jõuavad toitumisnõustaja juurde inimesed, kes teavad tegelikult üsna hästi, mis on nende toitumises või elustiilis valesti, kuid vajavad õigete sammude ja harjumuste kujundamiseks tuge ja praktilisi juhiseid. Kõige raskem vanade harjumuste muutmise juures on nende kujundamine elustiiliks. Vaid sellisel viisil saavutatud edu on püsiv ning tagab hea tervise. Selleks, et tagada inimestele kvaliteetne info kättesaadavus ning abi, on vaja piisavalt haritud ning pädevaid toitumisspetsialiste.

Samas on see mõtlemiskoht ka tervise valdkonna edendajatele ja otsuste tegijatele üldiselt. Teiste arenenud riikide näitel tuleks kvaliteetne ja pädev toitumisnõustamise teenus teha kättesaadavaks ka sotsiaalmajanduslikult raskemates oludes inimesele, kes seda väga vajaks ning kelle puhul aitaks see leevendada või ennetada erinevaid toitumisest sõltuvaid terviseseisundeid, nt ülekaal, kõrge vererõhk või II tüübi diabeet.

Toitumisnõustaja õpe

Alates sellest aastast on võimalik toitumisnõustajaks ja –terapeudiks õppida ka Rahvatervise Akadeemias. Koolituse õppekava annab põhjaliku ülevaate toidust ja toitumisest, toidu ja tervise omavahelistest aspektidest, haiguste ennetamisest ja ravi toetamisest.  Koolitajateks on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid ja praktikud: arstid, füsioterapeudid, toitumisnõustajad- ja terapeudid, psühholoogid jne. Tänu põhjalikule õppekavale ning väga mitmekülgsetele erialaspetsialistide kaasatusele on tegemist tasemel õppega, mille lõpetajad saavad taotleda riiklikku kutsekvalifikatsiooni.

Rohkem informatsiooni õppekava, koolitajate ning koolitusel osalemise kohta leiab: http://rahvatervis.ee/kursused/toitumisteraapia-terviseteraapia-1-moodul/


 

 

Kirjuta kommentaar

Olen tutvunud ja nõustun privaatsustingimustega

error

Jaga kasulikku infot ka teistega!