Kes on toitumisnõustaja ja mis on tema roll?

Elustiilist tingitud tervisemuredest on räägitud aastaid. Suurenevad ülekaalunäitajad ja tasakaalust väljas toidueelistused, vähene liikumine ning suurenenud vaimse tervise mured ei tule üllatusena vist enam kellelegi. Tervisearengu Instituudi rahva tervise aastaraamatus (2023) on toodud välja, et vähemalt pool täisealistest on ülekaalus või rasvunud ja noorte seas on ülekaalulisi juba viiendik.

Vaatamata teavitustööle ja informatsiooni lihtsale kättesaadavusele ei ole näha trendide muutust, miks?

Teavitustöö ja info jagamine on meil väga heal riiklikul tasemel, nõuandeid ja soovitusi annavad tervisemurede leevendamiseks ja ennetamiseks ka tervishoiutöötajad. Siiski tuleb TAI aastaraamatust välja, et enam kui pooled ülekaalus või rasvunud inimestest, ei ole oma kehalist aktiivsust suurendanud ning iga viies ei ole oma toitumisharjumusi kunagi muutnud.

Me elame infokülluses, kus on palju soovitusi ning sageli ka väga vastuolulisi, selle kohta, mida teha või mida mitte teha. Artiklid stiilis „ 10 parimat toitu, mida süüa või 10 toitu, mida mitte kunagi süüa“ (mistahes mõeldavatel põhjuste) on sageli vastuolulised, põhjendamatud ning veelgi enam, konteksti mittearvestavad. Tegelike muutuste saavutamiseks ei ole olemas võluvitsa, mis sobib alati ja kõigile 100%. Kõik saab alguse harjumustest ning elustiilist ja valikutest laiemalt.

Mis siis aitaks inimesi oma harjumusi muuta ning millest sõltub see, kuidas inimesed muutusteni jõuavad?

Harjumuste muutmine on väga keeruline, sest juba kujunenud harjumused tulevad väga kergelt ning mistahes muutuse tegemine võtab rohkem ressurssi ning sõltub otseselt motivatsioonist ja järjepidevusest. Võtame või näiteks liikumisharjumuse. Me teame, et laste ja täiskasvanute minimaalne liikumisvajadus päevas on vastavalt 60 või 30 minutit. Miks me seda siis sageli ei tee? Sest liikumise asemel on mingi teine tegevus, mis pakub sel hetkel vajaliku naudingu või mida on kergem teha, kui end välja liikuma saada. Tegelikult ei ole ju jalanõude jalga panemine ja uksest välja astumine keeruline, nii et selle taga ei saa asi olla. Igal inimesel on omad põhjused, miks ta seda mingil hetkel ei tee või miks seda muutma hakata on keeruline. Rääkimata motivatsioonist ja selle püsivusest. Sama on toitumise muutmisega. Siin on nii palju subjektiivseid põhjuseid ja tegureid. Olgu selleks mistahes ressurss: raha, aeg, energia või pereliikmete eelistused ja välistused ning juba kujunenud harjumuspärane maitse-eelistus. Seega soovitus süüa rohkem köögivilju on väga õige ja asjakohane, kuid oluline on siin see, mida ja kuidas inimene seda teha saaks? Eesmärgid jäävadki eesmärkideks, kui ei ole selget tegevuskava.

Ka toitumiskavad on toredad, andes valikuvõimalusi ja retseptiideid ning määrates ära kogused, kuid see, kuidas inimene seda tegelikult ja pikaajaliselt tegema hakkab, selles on sageli küsimus. Sest ajutiste muutuste asemel soovime ju et tulemus püsiks ning harjumus jääks.

Mis aitaks siis neid, kes muutusi teha soovivad, kuid ei tea päris täpselt, kuidas alustada?

Olen täiel veendumusel, et info jagamine on hea, kuid mitte piisav ning ei kõneta ehk sageli üksikisikut. Sellepärast on väga oluline just inimese keskne või meie, kui toitumisnõustajate mõistes kliendikeskne, lähenemine. Et selgitada välja iga inimese konkreetsed mõjutajad, nii takistajate kui võimaluste toetajatena ning aidata kliendil konkreetselt tema vajadustest lähtuvalt leida viise muutuste loomiseks. Nii saab kliendikeskse lähenemisega toitumisnõustaja aidata inimesel tekitada uusi ja tervislikumaid harjumusi ning inimesel enda nö „tööriistakast“ saab tema võimalustest ja takistustest lähtuvad tööriistad. Ja ainult need toimivad pikaajaliselt. Ka siis, kui tekibki motivatsiooni langus või on elus periood, kus kõik ei suju nii nagu sooviks. Läbi positiivse kogemuse ja uue tekkinud harjumuse toel saab pöörduda tagasi selle juurde, mis tegelikult on oluline ja tulemust annab.

Kvaliteetne toitumisnõustaja õpe

Tervise- ja toitumisalaste nõuandjate turg on praegu väga mitmenäoline ja sageli ka kaheldava kvaliteediga. See on valdkond, kus soovitusi ja toitumiskavasid, toidulisandeid ja -teste võib teha peaaegu igaüks, kes soovib. Seepärast tasub alati uurida nõustaja tausta ning seda, kus ja kui palju on seda keegi õppinud. Samuti tasub uurida, kas nõustaja on ehk riikliku toitumisnõustaja kutsega ning tema jagatavad soovitused tõesti tõenduspõhised ning lähenemine kliendikeskne. Rahvatervise Akadeemia toitumisnõustaja õppes on väga suur rõhk justnimelt tõenduspõhistel soovitustel ning oluliselt suurem just kliendikeskse ja klienti jõustava nõustamise osa. Sest soovitusi jagada oskab igaüks. Oluline on osata jõustada, mõtestada ning aidata kliendil endal talle sobivate lahendusteni jõuda, jagades täpselt sellist informatsiooni, nagu kliendil ka tegelikult vaja on, aidates klienti jõukohaste tegevusteni jõuda. Rahvatervise Akadeemias on väga hea tasemega nõustamispsühholoogia ja motiveeriva intervjueerimise moodulid.

Koolituse õppekava annab põhjaliku ülevaate toidust ja toitumisest, toidu ja tervise omavahelistest aspektidest, haiguste ennetamisest ja ravi toetamisest.  Koolitajateks on oma valdkonna tunnustatud spetsialistid ja praktikud: arstid, füsioterapeudid, toitumisnõustajad- ja terapeudid, psühholoogid jne.  Samuti on suur osakaal praktilistel töödel ning juhendatud toitumisnõustamise praktikal.

Rohkem informatsiooni õppekava, koolitajate ning koolitusel osalemise kohta leiab: SIIT