Rubriigis “Kogemuslood” jagame inspireerivaid ja õpetlikke lugusid meie pühendunud õppijatelt. Iga artikkel toob esile õppija ainulaadse teekonna, motiveerivad hetked ja praktilised kogemused toitumisnõustaja koolituse õpingutest. Seekord räägib oma loo Alisa Kaleis, kes jagab oma isiklikku ja professionaalset kasvu toitumisnõustaja koolituse ajal ja selle järgselt.
Palun räägi pisut oma taustast ning millal hakkasid huvi tundma toitumise vastu?
Olen töötanud õena intensiivravi osakonnas üle nelja aasta. Huvi toitumise vastu tekkis mul alguses eelkõige isikliku kogemuse kaudu. Olen suure osa oma elust olnud ülekaaluline, proovinud erinevaid dieete ja otsinud viise, kuidas oma toitumist ja kehakaalu paremini kontrollida.
Aastatega hakkasin toitumise vastu järjest rohkem huvi tundma, iseseisvalt infot otsima ja õppima. Mingil hetkel sain aru, et mind huvitab toitumise juures rohkem kui ainult see, mida ja kui palju süüa. Tahtsin mõista, miks me teeme teatud toiduvalikuid, kuidas kujunevad meie harjumused, miks neid on vahel nii raske muuta ning kui suur roll on kõige selle juures psühholoogial.
Koolitusele tulles oli mul juba olemas päris hea teadmiste baas, kuid tundsin, et sellest üksi jääb väheks. Tahtsin oma teadmisi süsteemsemaks muuta, teemasse sügavamalt minna ja õppida neid nüansse, mida lihtsalt internetist lugedes alati ei leia. Eriti huvitas mind söömiskäitumine ja see, kuidas aidata inimesel leida enda jaoks toimiv viis süüa, ilma pidevate piirangute ja äärmusteta.
Mis motiveeris sind toitumisnõustaja koolitusega liituma?
Ühel hetkel sain aru, et lihtsalt iseseisvalt õppimisest mulle enam ei piisa. Infot toitumise kohta on väga palju ja tihti on see ka vastuoluline, seega tahtsin saada süsteemseid ja tõenduspõhiseid teadmisi ning osata paremini eristada, millel on päriselt alust ja millel mitte.
Mind huvitas väga ka toitumise psühholoogiline pool – kuidas inimest nõustada nii, et ta ei saaks lihtsalt nimekirja sellest, mida „tohib“ ja „ei tohi“ süüa, vaid õpiks ise oma harjumusi märkama ja muutma.
Lisaks tundus toitumisnõustaja õpe mulle väga loomuliku täiendusena õe erialale. Tervishoius näen iga päev, kui suur roll on inimese eluviisil ja harjumustel tema tervises, ning tahtsin osata sellele teemale läheneda professionaalsemalt ja terviklikumalt.
Mis on sinu jaoks kõige olulisem teadmine või taipamine õpingute jooksul?
Kõige suurem taipamine oli minu jaoks see, et ainult teadmistest tervisliku toitumise kohta ei piisa. Palju keerulisem küsimus on, kuidas neid teadmisi päriselus rakendada.
Õpingute jooksul hakkasin palju rohkem tähelepanu pöörama inimese harjumustele, igapäevaelule, motivatsioonile ja valmisolekule muutusteks. Sain aru, et nõustaja ülesanne ei ole inimese eest kõike ära otsustada, vaid aidata tal leida just need lahendused, mis sobivad tema elu ja võimalustega.
Kuidas oled kasutanud koolituselt saadud toitumisteadmisi oma töös või isiklikus elus?
Minu enda toitumine ja suhtumine toitu muutusid järk-järgult koos koolituse läbimisega. Mõnele asjale vaatan nüüd täiesti teise pilguga, samas kui mõned varasemad arusaamad said õpingute jooksul hoopis rohkem kinnitust. Üldiselt on minu suhtumine toitumisse muutunud teadlikumaks, aga samal ajal ka paindlikumaks.
Väga palju olen muutunud ka inimestega suhtlemises. Olen õppinud rohkem kuulama ja püüdma mõista, miks inimene midagi teeb, selle asemel et kohe nõuandeid ja lahendusi pakkuda. Olen muutunud kannatlikumaks ja mõistan paremini, kui erinev võib olla inimeste motivatsioon ja valmisolek muutusteks.
Arvan, et just parem arusaamine inimese käitumisest ja selle taga olevast psühholoogiast on üks neist oskustest, mida kasutan nüüd nii nõustamisel, õena töötades kui ka igapäevaelus.
Kuidas plaanid oma uusi teadmisi ja oskusi tulevikus rakendada?
Soovin kindlasti jätkata toitumisnõustajana ning koguda järjest rohkem praktilist kogemust. Minu jaoks on oluline aidata inimestel leida lahendusi, mis sobivad nende päris ellu, mitte püüda kõiki ühe kindla „ideaalse“ toitumise raamidesse panna.
Tulevikus tahaksin veel rohkem süveneda söömiskäitumise ja psühholoogia teemadesse, sest just see valdkond pakub mulle kõige rohkem huvi. Soovin edasi õppida ja areneda, et oskaksin paremini toetada inimesi mitte ainult toiduvalikute tegemisel, vaid ka oma harjumuste ja toiduga suhte mõistmisel.
Kindlasti näen võimalust ühendada ka oma kaks eriala – õenduse ja toitumisnõustamise -, sest minu jaoks täiendavad need teadmised teineteist väga hästi.
Mis on sinu arvamus, miks võiks tervishoiutöötaja läbida toitumisnõustaja koolituse?
Tervishoiutöötajana puutume iga päev kokku inimestega, kelle tervist mõjutavad suuremal või vähemal määral nende eluviis ja toitumisharjumused. Samas ei tähenda meditsiiniline haridus automaatselt seda, et meil oleks piisavalt põhjalikud teadmised toitumisest või oskused inimest selles valdkonnas nõustada.
Minu jaoks andis koolitus võimaluse vaadata inimest veel terviklikumalt. Lisaks toitumisteadmistele sain väga palju juurde just nõustamisoskustes – kuidas kuulata, küsida õigeid küsimusi, mõista inimese motivatsiooni ning toetada muutusi ilma survestamise ja hinnanguteta.
Arvan, et need oskused on tervishoiutöötajale väga väärtuslikud ka siis, kui ta ei plaani kunagi eraldi toitumisnõustajana töötada.
Milliseid nõuandeid annaksid tulevastele õppijatele, et saada toitumisnõustaja koolituselt maksimum?
Kindlasti soovitan võimalusel valida kontaktõppe! Minu jaoks võimaldas see teemadesse palju sügavamalt sisse minna – arutelud, erinevad interaktiivsed ülesanded ja elav suhtlus annavad õppimisele hoopis teise mõõtme.
Meil kujunes väga tore grupp inimestest, kes tulid erinevatest valdkondadest ja erineva taustaga, kuid keda ühendas huvi toitumise vastu. Oli väga põnev kuulda teiste kogemusi, arvamusi ja vaatenurki ning üksteiselt õppida.
Kontaktõppes tekkinud atmosfäär ja ühine õppimise kogemus on minu jaoks kindlasti üks selle koolituse väärtuslikumaid osi. See on seda väärt!
Soovitaksin tulla õppima avatud meelega ja olla valmis selleks, et mõned varasemad teadmised ja uskumused võivad õpingute jooksul muutuda.
Ja kindlasti tasub kogu protsessi nautida – koolituse lõpuks võib muutuda palju rohkem kui lihtsalt teadmiste hulk.
Kas on midagi, mida sooviksid veel lisada enda või oma õpikogemusega seoses?
Koolitusele tulles arvasin, et tean toitumisest juba päris palju. Õpingute jooksul sain aga kiiresti aru, kui lai see valdkond tegelikult on ja kui palju on veel õppida. Eriti üllatas mind see, kui suure osa nõustamisest moodustab mitte toit ise, vaid inimene selle taga.
Samuti sain aru, et hea nõustaja ei pea alati teadma kohe õiget vastust või valmis lahendust. Vahel on palju olulisem osata kuulata, küsida ja anda inimesele aega iseenda vastusteni jõuda. Minu jaoks oli seda alguses päris raske õppida, sest tervishoiutöötajana olen harjunud pigem kiiresti probleemi märkama ja sellele lahendust otsima.
Just see muutus mõtteviisis on ilmselt üks olulisemaid asju, mille ma koolituselt endaga kaasa võtan.
Jaga infot kuidas sind leida
Toitumisnõustamisele saab minu poole pöörduda nii eesti kui ka vene keeles.
Minuga saab ühendust Instagramis @pikmeal.ee või e-posti teel aadressil: kaleis.alisa@gmail.com



