Eestlaste tervis kui riigi tugevus

Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti tervishoiu rahastamisest ning rahapuudusest. Eestis on vananev rahvastik ning paratamatu on, et suurenev eakate arv ning vähenev pealekasv noorte näol seab surve alla ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning rahastamise. Seega, kui raha jääb justkui vähemaks aga eakate arv kasvab, siis oleks üsna mõistlik viia fookus haiguste ennetamisele, et vähendada hilisemat rahalist survet krooniliste haiguste leevendamisele. Pikas perspektiivis ei saa riik lubada endale haigeid inimesi, lisaks on ennetustöö kokkuvõttes kulutõhusam.

Eestis on püstitatud tervisega seotud eesmärgid „Rahvastiku tervise arengukavas 2009-2020“. Praxise poolt koostatud arengukava vahehindamise järeldused näitavad paraku nii mõnegi eesmärgi saavutamise puhul puudusi. Üheks selliseks on tervena elatud aastate suurendamine, mis on aga viimastel aastatel vastupidiselt hoopiski vähenenud.

2015. aasta WHO ülemaailmse tervisetrendide uuringu Global Burden of Disease Eesti alaraportis on välja toodud Eesti peamised varast suremust ja töövõime vähenemist soodustavad riskitegurid, millest ülekaalukamateks on kõrge vererõhk, tasakaalustamata toitumine ja ülekaalulisus.

Elustiilihaigustesse haigestumine

Eestlaste peamisteks tervise ja töövõime kaotuse põhjusteks on südame-veresoonkonnahaigused, vähk, meeleolu- ja sõltuvushäired ning kroonilised haigused. Peamisteks riskiteguriteks aga kõrge vererõhk, toitumine ja ülekaalulisus, suitsetamine, alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine ning kõrge kolesterooli ja veresuhkru tase. Seega saab öelda, et väga suurt rolli mängivad inimeste tervisekaotuses nn „elustiili riskitegurid“- vähene liikumine ja kehvad toitumisharjumused. Seda kinnitavad muuhulgas ka eestlaste seas üha suurenev ülekaalulisus ning diabeeti haigestumine.

Kuigi II tüüpi diabeeti haigestumist on peetud pigem vanema elanikkonna haiguseks, siis üha sagedasem on insuliinsõltumatu diabeedi diagnoosimine noorematel inimestel. Eesti tervisestatistika kohaselt on alates 2010. aastast suurenenud esmashaigestumine nii üle 55 aastaste, aga ka 15-19 aastaste seas. Alates 2004. aastast on teise tüübi diabeeti haigestumine suurenenud umbes kolmandiku võrra. Mõtlema panev on seegi, et kui Rahvusvahelise Diabeediliidu (IDF) andmete kohaselt oli diabeedi levimus Eestis 2015. aastal 5,7 %, siis hinnangute kohaselt suureneb see näitaja 2030. aastaks 10,3 %ni ehk peaaegu kahekordseks!

Eesti Diabeediliidu hinnangul põeb II tüübi diabeeti ligikaudu 60-65 000 inimest ning arvatakse, et enese teadmata põeb seda haigust pea samapalju inimesi.

Noorte ja tööealiste inimeste tervis

Rääkides töövõimest, on oluline, et tänased ja homsed noored ning tööealised inimesed oleksid terved. Praxise poolt läbiviidud rahvastiku tervise arengukava analüüsist tuleb välja, et viimaste aastatega on oluliselt kasvanud haigestumine muuhulgas ka sisesekretsiooni, toitumis- ja ainevahetusehaigustesse. Samuti näitavad Sotsiaalkindlustusameti statistikaandmed sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaiguste ning diabeedi tõttu esmase puude tõusutrendi, eriti murettekitavalt 16-29 aastaste seas.

Selleks, et meil oleks terved noored ning tööealised inimesed ja veelgi enam, ka tervena elatud aastad pikemad ning täisväärtuslikumad, on oluline tegeleda mitte ainult „tule kustutamisega“ vaid pöörata suuremat rõhku haiguste, eriti elustiilihaiguste ennetamisele. Kuid paraku vaid kampaaniate ning meediakajastustega seda ei tee. Praxise hinnang rahvastiku tervise arengukava rakendamisele tõi välja liikumis- ja toitumisvaldkonna vähetõhusad tegevused. Soovitustes toodi välja vajadus diabeedi-spetsiifiliste meditsiiniliste tugiteenuste kättesaadavuse, sh toitumisnõustamise ja diabeediõe teenuse kättesaadavuse, parandamise järele.

2016. aastast antakse Eestis välja nii toitumisnõustaja kui –terapeudi kutseid, kuid paraku on nõustaja või terapeudi vastuvõtt eraisikule enamasti tasuline teenus ning kõik abivajajad ei pruugi seda endale võimaldada. Siinkohal oleks ennetustegevuse ja tugiteenuste arendamisel pereõdede- ja arstide kõrval abi ka riiklikul tasemel kvalifitseeritud nõustajate ja terapeutide kaasamine ning koostöö tervishoiuteenuste pakkujatega. Kutsetunnistuse saanud nõustajad ja terapeudid on tõestanud oma teadmisi ja oskusi ning on usaldusväärsed. Tegeledes igapäevaselt inimeste menüüde analüüsimise ja praktilise nõustamisega, on neil nõustajatel olemas vajalikud kogemused ning innovaatilised ideed, et pakkuda inimestele paremat nõustamisteenust. Perearstil või -õel on patsiendi nõustamiseks aeg piiratud. Toitumisnõustaja või -terapeut seevastu keskendub oma vastuvõtul põhjalikult inimese toitumisega seotud küsimustele, sh taustainfole ja menüüanalüüsile, ning saab anda kliendile igakülgset nõu ja tuge muutuste elluviimisel. Seega võimaldaks toitumisnõustaja teenus panustada paremini ennetustöö tulemuslikkusele.

Terve noor ja tööealine inimene on hiljem ka suurema tõenäosusega tervem ning vitaalsem eakas. Tundub väga hea eesmärk, mille poole püüelda ning vaadata laiemalt ennetamisega seotud võimalustele ja koostööle. Kuidas tundub Sulle, milliseid lähenemisviise võiks ennetustöö tõhustamiseks lisaks kampaaniatele ja teavitustööle veel kasutada?