toitumine

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul kogetud päikesevalguse defitsiidile ja võimalikule vitamiinide ning mineraalainete vähesusele meie toidulaual. Hea on aga see, et on olemas mitmeid viise, kuidas seda seisundit leevendada ja oma energiataset tõsta. Jagamegi mõned […]

Me teame, et täisteravili, pähklid ja kaunviljad on väga väärtuslikud ja tervislikud toiduained, mis sisaldavad meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Selleks, et neis sisalduvatest toitainetest oleks meie organismile võimalikult suur osa omastatav, tuleb arvestada nende erinevate valmistamise võtetega. Meie esivanemad kasutasid kaun- ja teraviljade puhul erinevaid töötlemisviise nagu hapendamine, idandamine jm. Lisaks huvitavate maitsenüansside lisandumisele

Vanasti jõudsid meie toidulauale vaid herned ja oad, ent praeguseks on kaunviljade valik väga rikkalik – herned (harilik hernes, põldhernes, suhkruhernes), erinevad aed- ja põldoad, sojaoad, läätsed ja kikerherned. Paljudele üllatuseks on ka maapähklid hoopis kaunviljad, mitte pähklid nagu nime järgi võiks oletada. Kui varasemalt olime harjunud herneid ja ube kasutama klassikalistes suppides või hautistes

Liigne magusalembus on tuttav väga paljudele meist, kas pole? Suussulavas šokolaadis või magusas saiakeses võib peituda teinekord kõik see, mida hing nii väga vajab või keha igatseb. Vähesed jäävad magusa suhtes ükskõikseks. Mis teeb magusa sedavõrd võimsaks, et me seda nii väga armastame ja ihkame? Vastus peitub osalt evolutsioonis, kuid rolli mängib ka meie kõikuv veresuhkru

Viirushaiguste hooajal kipume pikemalt juurdlemata uskuma immuunsust tugevdavate preparaatide, eliksiiride ja pulbrite reklaamlauseid. Piisab paari sotsiaalmeediapostituse nägemisest ning oleme valmis kulutama suuri summasid toodetele, mis lubavad anda meile kaitsevõime ning hoida kõikvõimalike tõbede eest. Immuunsüsteemi tugevdamine tõepoolest tugineb mitmete toitainete olemasolule. Mida siis tasuks menüüsse lisada? Immuunsüsteemi tugevdamine – järjepidev töö mitmel rindel Sombusel hooajal

Meie alateadvusesse on justkui sisse programmeeritud, et 1. jaanuaril algab uus elu ning aasta esimestel nädalatel on paljudel väga kõrge motivatsioon oma tervist ja vormi paremaks muuta. Tihti näeme aga seda, et silmnähtavaid muutusi tahetakse saavutada väga kiiresti ning võetakse korraga ette liiga suur amps. Nagu öeldakse, suur tükk ajab suu lõhki ja paraku jäävad

Kiired päevad võivad vajada kiireid lahendusi ning müsli- või energiabatoon tundub olevat üks sellistest võimalustest. Nagu nimigi ütleb, on see energia andmiseks. Nii võiksid müslibatoonid sobida kaasahaaramiseks trenni, kooli või mistahes puhuks, kui aega ja söömisvõimalusi napib, kuid nälg näpistab. Poeletil on müslibatoone aga sellises valikus, mis silme eest kirjuks võib võtta. Sööma kutsumiseks kõlavate

Pühad on kohe käes, kodud on valdavalt juba jõuluehteis, kingitusedki varakult valmis ostetud. Pühade ajal tuleb pere kokku, et nautida üksteise seltskonda ja head toitu. Meie eelkäijate uskumus oli, et nii jõulude ajal kui vana-aasta õhtul tuli süüa 7 korda, siis ei olnud uuel aastal söögipuudust. Süüa on hea, kuid mõelda võiks ka tervisele ja

Tänapäeva kiire elutempo tõttu on hea olla ettevalmistunud kiireteks ja toitvateks vahepaladeks. Üheks suurepäraseks valikuks on müslibatoonid, mis pakuvad külluslikku energiat ja on kergesti kaasa haaratavad. Müslibatoonid on oma olekult justkui superkooslus, kus kombineeruvad energiat andvad süsivesiku- aga ka kasulike rasvade ning väärtuslike valkude allikad. Müslibatoonid on energia- ja toitainetihedad ning annavad vajaliku energia nii

Taimsed valguallikad väärivad kohta meie taldrikul. Keskkonna perspektiivist on taimsete valguallikate mõju kordades väiksem võrreldes loomsete valguallikatega (näiteks herne süsiniku jalajälg on 0,2 kg Co2e/kg tooraine kohta, veiseliha vastav number on 26). Samuti on prognoositud, et praeguse elanikkonna kasvu tempo juures ei jagu sajandi keskpaigaks piisavalt loomset valku, et sellega planeedi elanikkond ära toita. Tervise