Laps ei söö – millal tunda muret?

Me kõik soovime, et lapsed oleks uutele toitudele ja maitsetele avatud ning võtaks need lihtsasti omaks. Ometigi kuuleb sageli vanemaid kurtmas, et nende laps ei söö piisavalt mitmekülgselt või keeldub toidust. On vanemaid, kes loevad lapsele meelepäraseid toite üles vaid ühe käe sõrmedel ja neidki, kes muretsevad söömise pärast koolis või lasteaias, sest peamisteks valikuteks on leib ja piim.

Kuid millal on põhjust lapse toidukäitumise ja valiva söömise üle muret tunda ning millal abi ja nõuandeid otsida? Kas lapse valikuline söömine läheb ise ajaga mööda või võivad sel olla pikaajalised mõjud?

Kas mu laps on toidu osas ülemäära valiv?

Sellele aitab vastata pilguheit lapse toiduvalikutele ja -kordadele. Millised on lapse toidukorrad päeva jooksul? On seal pigem väikeste kogustega näksimised või kindlad toidukorrad? Toitumisnõustajana palun üles kirjutada lapse toidud ja toidukorrad. Nii on olnud juhuseid, kus vanem, kes on muretsenud, et laps ei söö piisavalt, vaatab menüüd ja tõdeb, et tegelikult on toidusedelis täiesti arvestatav varieeruvus. Teistel juhtudel saab aga kinnitust, et lapse valikud on kõike muud kui mitmekülgsed ja muretsemiseks on tõesti alust.

Vanemana on hea teada, et lastel ongi perioode, mil nad keelduvad varem meeldinud toidust või uute toitude osas ollakse ettevaatlikumad – see on täiesti normaalne! Enam tähelepanu tuleks pöörata, kui valiv käitumine süveneb, menüüd muutuvad üha kitsamaks ning toidukorrad ärevamaks.

Kui sa tunned muret oma lapse valiva söömise üle, tasuks mõelda:

• Millised on toidud, mida mu laps sööb? Pane kirja, mida laps hea meelega sööb – nii toidud kui toiduained. See annab päris hea pildi selle kohta, kui lai või kitsas on lapse menüü. Väga informatiivne on jälgida lapse isu ka päeva lõikes ning seoses näksimiste ja magusate toitudega.
• Millised toidugrupid on lapse menüüs esindatud?
• Kas ja kuidas on lapse söömiseelistused võrreldes varasemaga muutunud?
• Kas lapsel on toiduga seoses füsioloogilisi kaebusi (nt kõhuvalud, kõhulahtisus vm)?
• Milline on lapse toidust keeldumine ja kuidas reageerid sina vanemana sellele?
• Milline on lapse emotsionaalne seos toidu ja toidukordadega?

Abi ja konsultatsiooni tasub kindlasti paluda juhtudel, kui:

• Laps keeldub toidust enam kui kuu jooksul.
• Lapse söömisajad on pikenenud ning lapse isu ja huvi toidu vastu on vähenenud.
• Lapse sööma saamiseks on vaja ta tähelepanu mujale suunata.
• Söömine ei ole eakohane.
• Lapse toiduvalikus on vähem kui 15 toiduainet.
• Lapsel tekib toiduga seoses tugev hirm või öökimistunne.
• Laps on tundlik teatud toidu tekstuuride, lõhnade, värvide suhtes.
• Toidukorrad on stressirohked ning meenutavad lakkamatuid toidulahinguid vanema ja lapse vahel.

Loomulikult on põhjus konsultatsiooniks ka vanema kõrgenenud mure ja ärevus lapse toiduvalikute osas, sest koostöös spetsialistiga võib leida viise ja lahendusi, kuidas toiduga seotud ärevust vähendada – nii lapsel kui vanemal. Ning teinekord ongi vaja kinnitust, et muretsemiseks pole põhjust ja mõne väikese nüansi muutmisega on võimalik pere ühised söögikorrad muuta rahulikuks ja stressivabaks.

Kaugeleulatuvad mõjud

Püsiv toiduvalikute piiramine võib viia toitainete puuduse, kehakaalu languse ning kasvu ja arengu pidurdumiseni. Samas võib teatud toidugruppide väljalülitamine ja teiste toidugruppide eelistamine kehakaalu hoopis tõsta. Lapseea ülekaalu teemal on palju räägitud, kuid kahetsustundega peame tõdema, et olukord ei ole aastatega paranenud. Vastupidi – ülekaaluliste laste ja noorukite arv pigem tõuseb.  Vanarahva ütlus „paks laps ilus laps“ ei ole enam isegi naljatledes kohane, sest ülekaalulisetel lastel kujuneb suurema tõenäosusega täiskasvanueas II tüübi diabeet või muud südameveresoonkonnahaigused nagu kõrge vererõhk või düslipideemia.

Alakaalulisuse korral on üsna selge, et organismil on suure tõenäosusega puudus ka paljudest olulistest toitainetest. Kuid sarnane olukord võib olla ka ülekaalu korral. Nii kujuneb olukord, kus laps või nooruk sööb piisavalt või on ületoitumuses, kuid piiratud toiduvalikute ja väljalülitatud toidugruppide tõttu on organism siiski toitainete vaeguses. See omakorda nõrgestab immuunsüsteemi, viib tasakaalust välja soolestiku mikrobioota, rääkimata lapse arenguks ja ajutegevuseks vajalike toitainete puudusest, mis võivad mõjutada lapse keskendumisvõimet, mälu ning isegi meeleolu ja tujusid.

Igale murele on lahendus ja sellega ei tohiks üksi jääda. Kui soovid vastuseid oma küsimustele, siis konsulteeri toitumisnõustajaga, kes aitab lapse menüü üle vaadata ning toetada muutuste ellu viimisel.

Soovid stressi tekitavad toidulahingud muuta ümber stressivabadeks ja nauditavateks söögiaegadeks? Tagades samal ajal, et su laps saab tänu tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele kasvuks ja arenguks vajalikud toitained? Vaata lisainfot e-koolituse “Väikelapse toitumine – kuidas laps mitmekülgsemalt sööma saada?” kohta.