Inimeste elustiili juures on toit ja see, mida ja kuidas me sööme, väga olulise mõjuga tervisele ning tervena elatud aastatele. Toitumisnõustajate võimalused aidata ning toetada inimesi selles rööprähklemise ja kiiruse ajastul on väga suured. Kui vaid lähtuda sellest, mis just konkreetselt selle inimese jaoks oluline ja vajalik on. Selleks, et tõesti inimesi aidata, tuleb väga sügavalt vaadata nõustajatena seda, mida nõustamisel tehakse. Toitumisnõustaja roll ei ole ainult anda kliendile juhiseid ning ülesandeid, ega keskenduda energiatarbimise või toidukoguste arvestamisele. See on palju enamat ning õnnestunud nõustamissuhe saab alguse just nõustaja pädevusest. Uurimegi lähemalt, mida kujutab endast kliendikeskne nõustamine ja kuidas see lähenemine saab toitumisnõustajale abiks olla püsivamate muutuste loomisel.
Nõustamine kui mõiste
Süvenemata sõna “nõustamine” olemusse, võib see tunduda kui protsess, mille käigus spetsialist annab kliendile nõu. Keskendudes sellele, kuidas muuta kliendi mõtlemist või käitumist paremaks, jagades selleks vajalikku informatsiooni ja nõuandeid. Kuid oluline on siin täiendavalt lähtuda iga inimese enda ressurssidest, motivatsioonist ning veel paljustki muust. Nõu andmine on oma olemuselt justkui veenmine, mille käigus nõustaja väljendab kliendile oma arvamust ning annab soovitusi. See on ühepoolne protsess, kus üks on andja ja teisel ei jää muud üle kui lihtsalt vastu võtta. Küsimuseks jääb, kas või kuidas klient selle tegelikult ellu suudab rakendada.
Kuidas aga eristub eeltoodust kliendikeskne nõustamine? Sellise lähenemise puhul on oluline meeles pidada, et nõustamine toimub kliendi pöördumise pärast. Klienti aitab muutuste suunas edasi liikuda nõustamine, mis on kahesuunaline ehk nõustaja toetab klienti oma probleemi mõistmisel ja lahendamisel, uurides seda kliendiga koos. Nii jõuab klient parema äratundmiseni, kuidas tegelikult oleks võimalik oma probleemile lahendus leida ning milliseid ressursse ta selleks vajab. Just ressursid, motivatsioon ja eneseusk on äärmiselt olulised selleks, et muutust luua.
Kliendikeskse nõustamise juures ei paku nõustaja kliendile omapoolseid lahendusi ega määra tegevusi. Nõustaja aitab, vajalikul määral informatsiooni mõtestamisega, kliendil endal lahenduste ja tegevusteni jõuda. Seega, oluline ei ole nõustajal mitte infot jagada, vaid küsida õigeid küsimusi ning mõtestada selgitusteks jagatav info kliendi enda olukorra ja liikumissuunaga.
Kliendikeskne nõustamine ja selle kohandamine toitumisnõustamisse
Kliendikeskse nõustamise alusepanijaks oli 1950ndatel Carl Rogers ning hiljem on seda lähenemist integreerinud teiste tehnikatega John McLeod. Selle lähenemise eesmärk oli muuta nõustamine kliendi jaoks soojemaks ja ehedamaks, toetamaks kliendi enda ressursside leidmist muutuste ellukutsumiseks. Kõige aluseks on kliendi ja nõustaja vahelise suhte kvaliteet.
Klient on iseenda kõige parem ekspert – vaid tema ise teab oma piiranguid, võimalusi ning varasemaid kogemusi. Seega on kliendikeskse nõustamise põhifookuses inimese enda jõustamine ja toetamine.
Kliendikeskne nõustamine – kolm olulist printsiipi:
- Ehedus – nõustaja on vahetu, võimaldades avatud suhtlust (ilma igasuguse teeskluseta).
- Tingimusteta positiivne suhtumine – kliendi aktsepteerimine sellisena nagu ta on – ilma igasuguste hinnangute ja hoiakuteta.
- Empaatia – arusaamine sellest, mida klient tunneb ja millised on tema kogemused.
Kliendikeskne nõustamine ja selle tehnikad lähtuvad selgepiirilistest kokkulepetest, peegeldamisest, hinnanguvabadusest ja kliendi autonoomsusest. Lähtudes sellest, et klient teab tegelikult oma elu kõige paremini, tähendab see, et nõustaja ei ütle kliendile, mis on probleem ja kuidas seda lahendada. Kliendil endal aidatakse selgitada, mis on tema enda meelest (tema jaoks) valesti ja mis vajab muutmist. Peegeldades kliendi öeldut, aitab nõustaja ühest küljest selgitada kliendi vaatenurka aga ka kliendil endal leida edasiminekuvõimalusi. Otsused, mida klient muutma soovib hakata, teeb klient, mitte nõustaja! Nõustaja uurib erinevaid valikuid ja nende tagajärgi ning võimalikkust. Juhul, kui klient vajab edasiliikumiseks teatud infot või selgitusi, siis seostab nõustaja need kliendi tervisest, eesmärgist või ootustest lähtuvalt.
Kui räägime kliendikesksusest ning empaatiast ja tingimusteta positiivsest suhtumisest, siis on need kõigile suhteliselt üheselt arusaadavad. Kuid mida tähendab ehedus, kui me kliendiga suheldes olemegi avatud ning suhtleme kliendiga vahetult? See tähendab seda, et oluline on nõustaja hääletoon, kõne kiirus, pauside andmine ning see, et nõustaja ei oleks liiga ametlik. Veelgi vähem – nõustaja ei keskendu kohtumisel endale ja sellele, mis nõustaja arvates vajaks muutmist, vaid terviklikult kliendile ning tema edasiliikumisele kaasaaitamisele.
Mida kujutab endast kliendikeskne toitumisnõustamine?
Kliendikeskne toitumisnõustaja:
- tunneb huvi kliendi olukorra vastu, aidates kliendil leida see olulisem, mida klient muuta soovib ja suudab;
- selgitab välja ja lähtub kliendi pöördumisest ja ootustest;
- selgitab kliendi ressursid ja vajadused;
- annab kliendile vaid seda infot, mis on kliendil vaja (vaid nii palju kui vajalik) ja seostab jagatud info kliendi olukorraga ja eesmärkidega;
- aitab kliendil endal jõuda konkreetsete jõukohaste tegevusteni;
- jõustab klienti ja toetab kliendi eneseusku ja motivatsiooni.
Kliendikeskne toitumisnõustaja EI:
- jaga infot, mida klient ei oska enda jaoks rakendada;
- diagnoosi ega ütle kliendile, mis on nõustaja arvates probleem;
- paku lahendusi ja ei ütle kliendile, mida ja kuidas klient peab hakkama tegema.
Nõustamisel, sh toitumisnõustamisel, on võimalik kasutada erinevaid nõustamistehnikaid. Kõige enam aitab klienti edasi nõustamine, kus ta on kuulatud, märgatud, mõistetud ning toetatud ning koostöös nõustajaga jõudnud endale sobiva lahenduseni. Rahvatervise Akadeemia toitumisnõustaja õppes on suur rõhk just kliendikesksusel ning kliendist lähtuval nõustamisel. Mitte lihtsalt teadmiste edasiandmisel kliendile, vaid mõtestamisel, jõustamisel ning toetamisel. Just nii saab toitumisnõustaja töö kanda rohkem sisu ja tähendust ning olla seeläbi tööturul ja klientide seas hinnatud.