Millised on sinu ja su pere söömisharjumused?

Kui teadlik sa oled, millised on sinu söömisharjumused? Millal viimati panid sa tähele, kuidas sa sööd? Ma usun, et väga paljud meist oskavad enda juures öelda üht-kaht söömisviga. Nendeks võivad olla kiiresti söömine, enne sööki joomine või kõrvaltegevused söömise ajal. Kas oled tähele pannud, kui sageli sa söömise ajal telefonis uudiseid või sotsiaalmeediat „scrollid“, ajalehte loed ja telefoniga vestled? Või on sul kombeks enne sööki tellida sidruniga jäävett? Kas sa tead kui palju aega sul kulub lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks? Teadvusta seda endale järgmisel söögikorral ning jälgi, millised on sinu söömisharjumused.

Sinu söömisharjumused on eeskuju lastele

Olgem ausad – ega me väga sageli ei jälgi end igapäevaselt tavapärastes ning harjumuslikes tegevustes – need on meil automaatsed. Kuid meie automaatsed mustrid ning harjumused kanduvad eeskuju näol edasi ka meie lastele. Nii on söögi ajal nutiseadmes toimetav või ajalehte lugev lapsevanem eeskujuks oma lapsele. Niisamuti võivad lapsele külge jääda söömismustrina meie endi toidukordade ajal kiirustamised ja „jooksu pealt ampsamised“. See ei tähenda, et see kindlasti nii juhtub, kuid tõenäosust suurendab see igaljuhul. Me võime paluda lastel õhtusööki laua taga süüa, kuid kui me ei tee seda koos lastega ning selle asemel hoopis muude asjatoimetuste kõrvalt midagi möödaminnes ampsame, mõjutame tahtmatult ka laste suhtumist söögikordadesse.

Teisest küljest kujundame lisaks eeskujuks olemisele söömismustreid ka otseselt: tõstame lastele toidu ette, kiirustame hommikusöögilauast kooli või lasteaeda ning päris väikelapse eas kavaldame last sööma neile samal ajal kõrvalist tegevust pakkudes (olgu selleks siis multikad või raamatust piltide vaatamine) – peaasi, et laps sööks ning toidu peale ei pirtsutaks.

Oluline on kohalolu

Terve suhe toiduga algab sellest, et oleme söömise ajal igas mõttes kohal. Kohalolu all pean ma silmas keskendumist toidukorrale ja söömisele mõnusas ja pingevabas õhkkonnas. See tähendab, et söömise ajal ei tegelda mistahes kõrvaliste asjadega. Samuti võiks söögikorra juurde mitte kuuluda murede ja probleemide üle arutlemine või kiirustamine. Vaikuseminutid lehelt leiad mõned hea harjutused, mille abil kohalolu parandada.

Ühe kohvikukülastuse ajal märkasin kaht situatsiooni, kus puudus kohalolu ning tõenäoliselt ka nauding toidust. Ühel juhul saatis ühe noore naise kogu buffeelauas veedetud lõunasööki pidev silmside nutiseadmega, mis jäi lauale vaid taldriku uuesti täitmiseks. Teises lauas püüti ca 7 aastast last sööta pildiraamatu ja tähelepanu söögilt eemale juhtimisega, kus kontrolli söömise üle omas samuti vanem – söötes ise last kahvliga. Mõlemal juhul puudus sööjal söögi ajal kontakt toiduga (kui välja jätta muidugi söömise mehhaaniline pool).

Söömist ning toitu ei tohiks siduda emotsioonidega – nii negatiivsete kui positiivsete emotsioonidega. Kommentaarid või kriitika lapse söömise ja toiduvalikute kohta, liigne kiitmine ja magusaga äraostmine aga ka lohutamine ja premeerimine toiduga. Ka liigne toidu tervislikkusele või ebatervislikkusele keskendumine ei ole väga mõistlik.

Seega soovitan vahel liigse muretsemise ja veenmise asemel pakkuda lapsele võimalust loovalt ning kaasahaaravalt ise toiduga tegeleda. See ei tähenda, et edaspidi peaksid kõik õhtusöögid vaid lapse kaasamisel valmima – piisab sellest, kui seda võimalust aeg-ajaltki pakkuda! Kaasamine, isiklik eeskuju ja kohalolek aitavad lapsel luua tervet suhet toiduga.

Toitumine on teema, mille üle me täiskasvanuna, eriti vanemana, sageli pead murrame. Kuid nii vastuoluline kui see ei tundu – mida rohkem me sellest mõtleme või selle üle muretseme või lastega toidulahinguid peame, seda komplitseeritumaks me selle enda jaoks teeme. Vahel piisab väikestest muudatustest ja rahulikust meelest, et vähendada söömisega seotud pingeid.

Soovid stressi tekitavad toidulahingud muuta ümber stressivabadeks ja nauditavateks söögiaegadeks? Tagades samal ajal, et su laps saab tänu tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele kasvuks ja arenguks vajalikud toitained? Vaata lisainfot e-koolituse “Väikelapse toitumine – kuidas laps mitmekülgsemalt sööma saada?” kohta.