Gluteenivaba toitumine – kellele ja miks?

Gluteen, mis on nisus, rukkis ja odras olev valk, on tavapärane osa igapäevasest toitumisest. Kui vahepeal tundus gluteeni vältimine suisa trend olema, siis praegu soovitakse iseenda jaoks paremini igasugused toitumisega seotud piirangud, mitte ainult gluteeni vältimine, ära põhjendada. Millal on gluteenivaba toitumine hädavajalik, millisel juhul on see vajalik ning millal hoopis kasutu enese piiramine?

Gluteenivaba toitumine on hädavajalik tsöliaakia korral

Tsöliaakiat põdevatele inimestele on gluteenivaba dieet eluliselt tähtis, kuna gluteeni sisaldavate toitude tarbimine võib põhjustada tõsiseid terviseriske ja pöördumatuid kahjustusi. Range gluteenivaba dieet on täna ainus kliinilises praktikas saadaolev ravi tsöliaakia korral. Kui gluteenivabast dieedist peetakse rangelt kinni, sümptomid üldjuhul taanduvad, peensoole limaskesta hatud taastuvad ning tsöliaakiaga seotud komplikatsioonide risk väheneb.

Teised tõsised, kuid õnneks harva esinevad seisundid, mil on vajalik range dieet, on tsöliaakia nahavorm ehk herpetiformne dermatiit, mis avastatakse sageli nahaarsti juures. Lisaks gluteeniataksia, millele iseloomulike kaebuste tõttu võib sattuda neuroloogi vaatevälja. Allergoloogide kompetentsi kuuluva nisuvalgu allergia puhul tuleb sõltuvalt sellest, mis nisuvalgu fraktsioonile allergiline ollakse ja kas on oht ristreaktsiooniks, vältida kas vaid nisu või ka muid gluteeni sisaldavaid teravilju.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse korral ei leita muutusi peensoole limaskestas ega ka spetsiifilistes veremarkerites, kuid patsiendid kogevad ikkagi gluteeni söömise järgselt ebamugavustunnet, valu, muutusi istes, väsimust, aju-udu, isegi nahalööbeid. Lisandub tõendust, et need inimesed võivad olla tundlikud gluteeni sisaldavate teraviljade teistele komponentidele nagu amülaas-trüpsiini inhibiitorid või nisu-idu aglutiniin (lektiin), mis põhjustavad samuti immuunreaktsiooni.

Tavaliselt tehaksegi prooviks esmalt gluteenivaba ja siis väljakutse periood. Kui kaebuste vähenemine ja tagasi tulemine sõltub gluteeniga kokkupuutest, on dieedi pidamine elukvaliteedi huvides õigustatud. Oluline on, et hinnang tsöliaakia osas oleks enne dieedi pidama hakkamist kindlasti teada, sest mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse puhul ei ole range gluteenivaba toitumine (sh rukki ja odra ning ristsaastumise range vältimine) näidustatud ning inimene võib valikuliselt gluteenivaba dieeti pidades ennast teadmatult kahjustada.

IBS, põletikulised soolehaigused, reumatoitartriit jt

Soole ärritussündroom (IBS – inglise keeles Irritable Bowel Syndrome) võib esineda ka koos mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusega, kuid pigem on gluteeni sisaldavate teraviljade söömise järgselt tekkivad kaebused seotud halvasti lõhustuvate ja imenduvate süsivesikutega, mida nisus, rukkis ja odras rikkalikult leidub. See on ka põhjuseks, miks ainult gluteenivaba dieet ei anna IBS kaebuste vähendamisel sageli piisavat tulemust, sest sellist tüüpi süsivesikuid leidub ka kaun-, köögi- ja puuviljades, piimatoodetes ja pähklites. Nende koondnimetus on FODMAP (inglise keeles Fermentable Oligosaccharides, Disaccharides, Monosaccharides, and Polyols) ning nende taseme üldine vähendamine menüüs vastavalt individuaalsele tundlikkusele toob märkimisväärsel osal patsientidest kaasa sümptomite leevenemise. Sümptomite kontrolliks võib kaaluda nii gluteenivaba dieeti kui ka FODMAP dieeti, ka põletikuliste soolehaiguste puhul, kuid see soovitus peab baseeruma rangelt juhtumipõhisel lähenemisel ning koostöös tervishoiutöötaja või toitumisterapeudiga.

Reumatoidartriidi puhul on tõendeid, et põhiravi toetavas funktsioonis võib gluteenivabal dieedil olla positiivne mõju, kuid ravi katkestades mitte. Gluteeni täpset mõju ega ka üldiselt põletikuvastase dieedi täpsema mõju mehhanismides ei ole selgusele jõutud, võimalik, et see avaldub muutuste kaudu mikrobioomis. Kuigi on teada Hashimoto haiguse ning tsöliaakia ja mitte-tsöliaakia sage koosesinemine, ei ole gluteenivaba dieet viimaste puudumisel Hashimoto haiguse kulus tõendust leidnud.  Küll on aga oluline välja selgitada nende seisundite võimalik koosesinemine. Tsöliaakia võib avalduda ka iseloomulike sümptomiteta, mis teeb selle avastamise raskemaks.

Gluteenivaba toitumise põhitõed

Gluteenivaba dieedi puhul välistatakse menüüst nisu, oder ja rukis. Vahel võib olla vajalik ka kaera ja maisi elimineerimine menüüst, kui tavapärane gluteenivaba toitumine tulemust ei anna. Tsöliaakia puhul on oluline, et ka loomulikult gluteenivabad alternatiivid nagu riis, hirss, tatar, kinoa, mais, sorgo, teff ja muud gluteenivabades küpsetistes kasutatavad alternatiivid nagu mandli-, kookos-, kastani- ja muud pähkli- ja seemnejahud oleks sertifitseeritult gluteenivabad vältimaks ristsaastumist. Dieet ei hõlma ainult gluteeni sisaldavaid toite, vaid ka jooke ning isegi ravimeid või toidulisandeid, mis sisaldavad gluteeni.

Kuivõrd nisu, rukki ja odra toitaineline profiil on väga hea, tuleb neid asendades teravilja valik hoida mitmekülgne ja vältida madala toiteväärtusega gluteenivabu valmistooteid minimeerimaks ainepuudusest tulenevaid terviseriske.  Varasemad uuringud on näidanud, et toitainete puudujäägid mõjutavad 20%–38% tsöliaakia patsientidest.

Gluteenivaba toitumine ja selle võimalikud puudused

Gluteenivaba dieedi levinumad toitainete puudujäägid on B- või D-vitamiinid, kaltsium ja raud. Samuti täheldatakse sageli magneesiumi, tsingi, seleeni ja vase ebapiisavat tarbimist. Kuna gluteenivabade toodete tootmine on keeruline, on need tihti tugevalt töödeldud, sisaldavad rohkem väheväärtuslikke tärkliseid, paksendajaid, stabilisaatoreid, aga ka sojavalku, mis tundlikele ei pruugi sobida. Eriti haavatavad on ainepuuduste osas tsöliaakia diagnoosiga lapsed, lisaks on nende puhul esile tõstetud menüü glükeemilise koormuse olulist tõusu seoses lihtsüsivesikute tarbimise suurenemisega, rasvade liigtarbimist ja menüü kiudainete vähesust.

Gluteenivaba dieet võib oluliselt mõjutada ka soolestiku mikrobiootat. Uuringus, kus terved vabatahtlikud järgisid kuu aega gluteenivaba toitumist, vähenes kasulike Lactobacillus‘e ja Bifidobacterium’i populatsioon, samas kui potentsiaalselt patogeense  E. coli ja Enterobacteriaceae perekonna bakterite arvukus suurenes. Hoolimata gluteenivaba dieedi kasust, väheneb üldine bakteriaalne mitmekesisus kahjuks ka tsöliaakia haigetel ja mitte-tsöliaakia tundlikkusega inimestel, kes dieeti elukestvalt järgivad.

Gluteenivabad saia- ja leivatooted ning küpsetised on sageli ka suurema kalorsuse (rohkem rasva ja suhkrut, et kompenseerida maitset, tekstuuri ja niiskusesisaldust) ja kõrgema glükeemilise koormusega ning samal tasemel valmis teraviljatoodete tarbimisel võib kaalu lisanduma hakata. Usk, et gluteenivaba dieet võib aidata kaalu langetada on pigem seotud teraviljatoodete üldise tarbimise vähenemisega kui gluteeni endaga.

Gluteenivabade toodete piiratud sortiment ja kättesaadavus ning puudulikud oskused ise gluteenivabadest jahudest küpsetada võivad igapäevase valiku üksluiseks muuta.  Gluteenivabade asendustoodete ostmine võib tavatoiduga võrreldes suurendada igapäevase toidukorra maksumust ja see kulu võib veelgi suureneda, kui on vaja valida selgelt gluteenivabaks märgistatud ehk vastava sertifikaadi saanud tooteid ja toorainet.

Teadlik ja tasakaalustatud gluteenivaba toitumine

Kuigi gluteenivaba toitumine võib sõltuvalt seisundist olla vältimatu või kasulik, peab selle pidamine, nagu iga piiratud valikuga dieedi puhul, olema põhjendatud ja hoolikalt kaalutud otsus. Lisaks nõuab see teadlikkust igapäevaste toiduvalikute planeerimisel, et tasakaalustada võimalikke ainepuuduseid ning tagada mikrobioomi tervis ka pikaajaliselt.

Kui oled tüdinenud poes saadavast gluteenivabade saiade valikust ning eelistaksid ise küpsetada või igatsed oma gluteenivabale saiale traditsioonilise hapusaia umami mekki, on gluteenivaba juuretisega hapusaia küpsetamise töötuba just sulle. Töötoad toimuvad Tallinnas 22.02, 01.03, 02.03, 29.03 ning 30.03.  Vali endale sobiv kuupäeva ja registreeru: https://toidutark.ee/gluteenivaba-juuretis/

(Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei asenda professionaalset nõustamist. Enne oluliste elustiili või toitumis muudatuste tegemist soovitame konsulteerida vastava ala spetsialistiga.)

Kasutatud kirjandus

• Shiferaw B., Smale M., Braun H.-J., Duveiller E., Reynolds M., Muricho G. Crops that feed the world 10. Past successes and future challenges to the role played by wheat in global food security. Food Secur. 2013;5:291–317. doi: 10.1007/s12571-013-0263-y
• Aljada B., Zohni A., El-Matary W. The Gluten-Free Diet for Celiac Disease and Beyond. Nutrients. 2021 Nov 9;13(11):3993. doi: 10.3390/nu13113993
• Bruzzese V., Scolieri P., Pepe J. Efficacy of gluten-free diet in patients with rheumatoid arthritis. Reumatismo.2021 Jan 18;72(4):213-217. doi: 10.4081/reumatismo.2020.1296
• Szczuko M., Syrenicz A., Szymkowiak K. Doubtful Justification of the Gluten-Free Diet in the Course of Hashimoto’s Disease. Nutrients . 2022 Apr 21;14(9):1727. doi: 10.3390/nu14091727
• Campaniello D., Corbo M.R., Sinigaglia M. How Diet and Physical Activity Modulate Gut Microbiota: Evidence, and Perspectives. Nutrients. 2022 Jun 14;14(12):2456. doi: 10.3390/nu14122456
• Caio G., Lungaro L., Segata N. Effect of Gluten-Free Diet on Gut Microbiota Composition in Patients with Celiac Disease and Non-Celiac Gluten/Wheat Sensitivity. Nutrients. 2020 Jun 19;12(6):1832. doi: 10.3390/nu12061832
• Di Nardo G., Villa M.P., Conti L. Nutritional Deficiencies in Children with Celiac Disease Resulting from a Gluten-Free Diet: A Systematic Review. Nutrients. 2019 Jul 13;11(7):1588. doi: 10.3390/nu11071588