Energiageel – mugavus või vajadus?

Energiageel

Energiageel ja selle kasutamine on sporditoitumise maastikul sagedasti küsimusi tekitav teema. Suur valik erinevaid geele teeb orienteerumise üsna keeruliseks, mistõttu heidame seekordses postituses valgust just kõnealusele tootele.

Milleks energiageel?

Süsivesikute tarbimine pikaajalise (suurema kui kahetunnise) koormuse vältel parandab sooritust. Võimalusi selleks on mitmeid: tarbida naturaalset toitu nagu banaan või kuivatatud puuviljad, spordijooke või hoopis energiageele. Otsused langetatakse sageli lähtuvalt vajalikust süsivesikute kogusest (30, 60 g, 90 g või 120 g tunnis), tarbitava toote mõjust seedesüsteemile ja harrastatavast spordialast, mille iseloom määrab energia tarbimise sobivuse kas tahkel või vedelal kujul.

Pikkade ja intensiivsete tegevuste puhul on energiageel n-ö sportlase mugavustoiduks, täites samaaegselt ka oma eesmärki keha energiaga varustada. Üldjuhul on geelid üsna kõrge süsivesikute kontsentratsiooniga, mistõttu ei pruugi suhkrute imendumine soolestikku kulgeda ilma probleemideta. Nii mõnelgi sportlasel võib sellega kaasneda näiteks kõhulahtisus või muu seedehäire. Hõlpsamaks omandamiseks on mõistlik kasutada isotoonilisi energiageele või tarbida tavapärasele geelile lisaks vett, et vältida vedelikupuudust ja seedeprobleemide tekkimist. Seejuures tuleb arvestada, et isotoonilistes geelides on süsivesikute sisaldus madalam.

Hüdrogeel – tulevikutegija?

Viimasel ajal on sporditoiduturul märgata ka üha rohkem hüdrogeele. Tegemist on lisanditega, milles on tavapärastes energiageelides sisalduvad süsivesikud kombineeritud pektiini (lahustuv kiudaine) ja alginaadiga (vetikates esinev polümeer) ning kokkupuutel madala pH-ga lahustega (nt maohape) toimub n-ö geelistumine, mille käigus „kapseldatakse“ süsivesikud. Kirjeldatud protsessi tulemusena peaksid sportlased kogema vähem seedeprobleeme, süsivesikud jõudma kiiremini lihastesse ja seega paranema ka sooritus. Läbiviidud uuringud, mida on vähe, ei ole suutnud veel tõestada hüdrogeelide suuremat kasutegurit võrreldes teiste süsivesikuid sisaldavate toodetega.

Seega tuleb jätkuvalt lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • Järgi sporditoidu tarbimisel vajalikku lisaenergia kogust tulenevalt soorituse kestvusest ja intensiivsusest;
  • Jälgi tootes esinevate süsivesikute tüüpe – erinevad süsivesikute allikad toetavad energia kiiremat imendumist;
  • Tarbi võistlustel tuttavlikku toitu. Katsetused sporditoiduga tuleb läbi viia treeningperioodil, mis võistlusele võimalikult palju sarnaneb;
  • Tee sporditoidu valik vastavalt individuaalsetele vajadustele, lähtudes spordiala iseloomust ning tagades mugavustunne kõhus;
  • Vajadusel pea nõu toitumisnõustajaga, kes aitab individuaalseid vajadusi hinnata.

Soovid rohkem infot täisväärtusliku menüü koostamise, võistlusaegse toitumise ja toidulisandite kasutamise kohta spordis?

Vaata e-loengusarja “Sportlase toitumine – võitja salarelv (2. osa)” või tutvu meie tellimuskoolitustega.

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Beelen, M., Cermak, N.M. and van Loon, L. J.C, 2015. Performance enhancement by carbohydrate intake during sport: effects of carbohydrates during and after high-intensity exercise. NederlandsTijdschrift Voor Geneeskunde, [e-journal] 159:A7465. Abstract only. Available through: National Library of Medicine website https://www.ncbi.nlm.nih.gov/ [Accessed 2 March 2022].
  2. Jeukendrup, 2014. Carbohydrate Intake during exercise and performance. Nutrition, [e-journal] 20 (7-8), pp.669-77. 10.1016/j.nut.2004.04.017.
  3. Marciani, L., Lopez-Sanchez, P., Pettersson, S., Hoad, C., Abrehart, N., Ahnoff, M. and Ström, A., 2019. Alginate and HM-pectin in sports-drink give rise to intra-gastric gelation in vivo. Food & Function, [e-journal] 12. https://doi.org/10.1039/C9FO01617A.

Autorist

Teele Tiidt

Teele Tiidt

Teele on lõpetanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee sporditoitumise programmi ning Kopenhaageni Ülikooli Kolledžis globaalse toitumise ja tervise eriala.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Kiudained

Kiudained ja nende roll soolestiku tervise hoidmisel

70% meie immuunsüsteemist asub seedekulglas ning seetõttu on oluline pöörata tähelepanu soolestiku tervisele. Varasemalt oleme rääkinud hapendatud toitude kasulikkusest, sest just võimalikult liigirikas mikrobioom hoolitseb

Hapendaimine ja hapendatud toidud

Miks on toitude hapendamine tervisele kasulik?

Sügise saabudes ning koduste köögiviljade valmides hakkavad perenaised usinasti aias leiduvat head-paremat talveks sisse tegema. Kuidas aga valmistada köögivilju nii, et neist saada maksimaalset kasu?

Laps ei söö

Laps ei söö – millal tunda muret?

Me kõik soovime, et lapsed oleks uutele toitudele ja maitsetele avatud ning võtaks need lihtsasti omaks. Ometigi kuuleb sageli vanemaid kurtmas, et nende laps ei

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top