Pane kaks rusikat kokku, kõrvuti. Just nii suur on sinu aju! Kujuta ette, kui palju geniaalseid ideid ja tundeid seal peitub. Ta juhib, reguleerib ja kontrollib sinu keha. Kõik elus kogetu ja õpitu on tema käsutuses. Olles kõigest 2% keha kogumassist, kasutab üle kolmandiku glükoosist ning viiendiku kogu organismi hapnikuvajadusest. Kui huvitav, kas pole! Kuidas aga mõjutavad antioksüdandid aju heaolu?
Aju on üks enim energiat tarbiv organ imetaja kehas ja on ühtlasi ka väga kõrgete nõudmistega, et olla ideaalses töökorras. Metaboolsest vaatevinklist on ta väga näljane organ. Kui kiire elutempo tõttu jätad vahele hommikusöögi ja unustad ka lõunatada, on ajule sinu juhtimine ja funktsioneerimas hoidmine paras väljakutse. Tal ei ole energiavarusid, tema talitlus sõltub verega saabuvast glükoosist, mis on sisuliselt tema ainsaks kütuseks. Jah, ta tuleb kõiksugu äärmustega küll toime, kuid parim tema heaoluks on ühtlane toidust pärinev energiavoog.
Kui ootad, et aju aitab sul ennast maksimaalselt realiseerida ja oma asjatoimetustes olla edukas, peab sinu toit olema midagi enamat kui lihtsalt energia. Aju võtab tervelt kolmandiku mikrotoitainetest endale, mis sinu toidu sees on. Kui palju neid seal aga üldse on? Kui tuletada meelde imelihtsat taldrikureeglit, mis suunab lausa poolele taldrikule asetama aedvilju, on aju vajadused kindlasti au sees. Just taimset päritolu toidu kaudu jõuab sinuni enamik vajalikust kogusest vitamiinidest, mineraalainetest, fütotoitainetest ja antioksüdantidest.
Kuna aju on äärmiselt tundlik oksüdatiivsele stressile, on asjakohane luubi alla võtta just antioksüdandid.
Enamik sinu sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks energia tootmise eesmärgil. Sellest ülejäänud osast valmistatakse biofunktsioonideks vajalikud hapniku reaktiivsed vormid, vabad radikaalid. Need on ülireaktiivsed molekulid, mille välisel elektronkihil on üks elektron puudu. Ja nii nad tormavad rahutuna ringi ning varastavad elektrone tervetelt molekulidelt neid lõhkudes ja kahjustades.
Füsioloogilistes tingimustes valitseb tasakaal ja organism tuleb stressoritega toime. Kui aga vabade radikaalide pealetung on suurem kui vastupanuvõime, saab organism kahjustusi tervikuna, eriti aga kesknärvisüsteem ning aju.
Siinkohal tõttavad appi antioksüdantse toimega mikrotoitained. Nad loovutavad oma elektrone, et oksüdatiivsete stressorite tegevust pidurdada ja vabu radikaale rahustada. Kui organism on pikaajalises stressiseisundis, liigselt füüsiliselt koormatud, rohke alkoholi ja tubaka küüsis või hoopis toidetud toitainete vaesete valikutega, on ka keha vajadused oksüdatiivse stressiga toimetulekuks märksa kõrgemad.
Peamised antioksüdantse toimega mikrotoitained on vitamiinid A, C ja E ning mineraalained tsink ja seleen. Hämmastav on aga asjaolu, kuidas antioksüdandid omavahel seotud on ning kuidas nad mängivad olulist rolli teineteise funktsionaalsuses. Näiteks vitamiin A vajab tsinki ja kaltsiumi, et soodustada imendumist ja mobilisatsiooni. Vitamiini E, et takistada peroksüdatsiooni ning vitamiini C, et pärssida võimalikku toksilisust.
Vitamiin E on aga olulisim lipofiilne antioksüdant. Ta blokeerib elektroni eemaldamise polüküllastumata rasvhapetelt, pärssides sellega nende peroksüdatsiooni ja kaitstes sellisel moel biomembraane. Kui organismis on aga on liiga palju polüküllastumata rasvhappeid, pärsib see E vitamiini imendumist. Tal on lihtsalt nii palju tegemist nende kaitsmisega.
Koostöö vitamiinide E ja C vahel on imeline – kui E vitamiin on loovutanud oma elektroni, tekib temast endast vabaradikaalne vorm. Vitamiin C tõttab appi ja redutseerib E vitamiini tagasi algvormi.
Toidulisand apteegist on absoluutselt omal kohal seisundite puhul, kus puudujäägid on suured ja vajalik sekkumine peab olema kiire. Küll aga on toidul sünteetilise preparaadi ees suured eelised. Naturaalses toidus on mikrotoitained (sh antioksüdandid) optimaalses koguses ja sünergias teiste toitainetega. Toidus olev toitainete molekulaarne suhe toetab imendumist ning mõjutab toimemehhanisme. Ka toksiline üleliig purgivitamiini võttes on märksa tõenäolisem, kui paprika või porgandiga liialdades.
Mida värvilisem, varieeruvam on sinu toidulaud, seda kindlam võid olla, et keha on võitlusvalmis. Antioksüdantide puhul pea meeles, minimaalselt töödeldud valmistoitu ja mõõdukalt kuumtöötlust – just nii säilib see kõikvõimas vajaliku toimega toitaine. Püüdes päeva jooksul kõhtu sokutada vähemalt viit erinevat värvi aedvilja, on aju vajaduste eest igati hästi kantud hoolt!
Aju on imetajate kehas üks suurima energiatarbimisega organeid ning selle optimaalse töövõime säilitamiseks on oluline tarbida toitaineid, mis toetavad tema heaolu. Antioksüdandid, mida leidub rikkalikult teatud toitudes, nagu näiteks mustikad, pähklid ja rohelised lehtköögiviljad, mängivad olulist rolli aju kaitsmisel oksüdatiivse stressi eest. Toitaineterikas menüü võib aidata parandada kognitiivset funktsiooni, meeleolu ja üldist vaimset heaolu. Seetõttu on tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab rohkelt antioksüdante, aju tervise ja funktsioneerimise jaoks äärmiselt oluline.
Kasutatud kirjandus:
Kui sinu meeskonnaliikmed vajaksid toitumisalast suunamist või hoopis inspiratsiooni tervise edendamiseks, siis SIIT leiad meie põnevate loengute ja töötubade kohta info. Ajutoidu teemal pakume näiteks koolitust “Ajutoit – kuidas hoida aju vormis?”.
„Rasvad“ – see sõna võib esmapilgul teadjamale tunduda liigselt üldistav või mõnele olla isegi negatiivse varjundiga. Toidust ja toitumisest rääkides on korrektne rääkida „toidurasvadest“, mis
Vahemere dieet on maailmas tuntud ja tunnustatud toitumisviis, mis põhineb Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania traditsioonilisel toidukultuuril. Seda peetakse üheks kõige tervislikumaks dieediks maailmas ning
Lapse aju areng sõltub väga mitmest tegurist. Kui vaatame toitumise aspekti, siis ema rasedus- ja imetamiseaegsel ning hiljem väikelapseea toitumisel, on väga suur mõju lapse
Rahvatervise Akadeemia OÜ
Reg. nr: 12420977
KMKR nr: EE101821793
Majandustegevusteate nr: 223442
TERVISEKOOL
KONTAKT