Millised on sinu ja sinu pere söömisharjumused?

Kui teadlikult jälgid sina oma söömisharjumusi? Millal viimati panid sa tähele, kuidas sa sööd? Ma usun, et väga paljud meist oskavad enda juures öelda üht-kaht söömisviga. Nendeks võivad olla kiiresti söömine, enne sööki joomine või kõrvaltegevused söömise ajal. Kas oled tähele pannud, kui sageli Sa söömise ajal telefonis uudiseid või sotsiaalmeediat „scrollid“, ajalehte loed ja telefoniga vestled? Või on Sul kombeks enne sööki tellida sidruniga jäävett? Kas sa tead kui palju aega Sul kulub lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks? Teadvusta seda endale järgmisel söögikorral ning jälgi, millised on sinu söömisharjumused.

Eeskuju lastele

Olgem ausad – ega me väga sageli ei jälgi end igapäevaselt tavapärastes ning harjumuslikes tegevustes – need on meil automaatsed. Kuid meie automaatsed mustrid ning harjumused kanduvad eeskuju näol edasi ka meie lastele. Nii on söögi ajal nutiseadmes toimetav või ajalehte lugev lapsevanem eeskujuks oma lapsele. Niisamuti võivad lapsele külge jääda söömismustrina meie endi toidukordade ajal kiirustamised ja „jooksu pealt ampsamised“. See ei tähenda, et see kindlasti nii juhtub kuid tõenäosust suurendab see igaljuhul. Me võime paluda lastel õhtusööki laua taga süüa kuid kui me ei tee seda koos lastega ning selle asemel hoopis muude asjatoimetuste kõrvalt midagi möödaminnes ampsame, mõjutame tahtmatult ka laste suhtumist söögikordadesse.

Teisest küljest kujundame lisaks eeskujuks olemisele söömismustreid ka otseselt: tõstame lastele toidu ette, kiirustame hommikusöögilauast kooli või lasteaeda ning päris väikelapse eas kavaldame last sööma neile samal ajal kõrvalist tegevust pakkudes (olgu selleks siis multikad või raamatust piltide vaatamine) – peaasi, et laps sööks ning toidu peale ei pirtsutaks.

Oluline on kohalolek

Terve suhe toiduga algab sellest, et oleme söömise ajal igas mõttes kohal. Kohaloleku all pean ma silmas keskendumist toidukorrale ja söömisele mõnusas ja pingevabas õhkkonnas. See tähendab, et söömise ajal ei tegelda mistahes kõrvaliste asjadega. Samuti võiks söögikorra juurde mitte kuuluda murede ja probleemide üle arutlemine või kiirustamine.

Ühe kohvikukülastuse ajal märkasin kaht situatsiooni, kus puudus kohalolek ning tõenäoliselt ka nauding toidust. Ühel juhul saatis ühe noore naise kogu buffeelauas veedetud lõunasööki pidev silmside nutiseadmega, mis jäi lauale vaid taldriku uuesti täitmiseks. Teises lauas püüti ca 7 aastast last sööta pildiraamatu ja tähelepanu söögilt eemale juhtimisega, kus kontrolli söömise üle omas samuti vanem – söötes ise last kahvliga. Mõlemal juhul puudus sööjal söögi ajal kontakt toiduga (kui välja jätta muidugi söömise mehhaaniline pool).

Söömist ning toitu ei tohiks siduda emotsioonidega – nii negatiivsete kui positiivsete emotsioonidega. Kommentaarid või kriitika lapse söömise ja toiduvalikute kohta, liigne kiitmine ja magusaga äraostmine aga ka lohutamine ja premeerimine toiduga. Ka liigne toidu tervislikkusele või ebatervislikkusele keskendumine ei ole väga mõistlik.

Seega soovitan vahel liigse muretsemise ja veenmise asemel pakkuda lapsele võimalust loovalt ning kaasahaaravalt ise toiduga tegeleda. See ei tähenda, et edaspidi peaksid kõik õhtusöögid vaid lapse kaasamisel valmima – piisab sellest, kui seda võimalust aeg-ajaltki pakkuda! Kaasamine, isiklik eeskuju ja kohalolek aitavad lapsel luua tervet suhet toiduga.

 

Toitumine on teema, mille üle me täiskasvanuna, eriti vanemana, sageli pead murrame. Kuid nii vastuoluline kui see ei tundu – mida rohkem me sellest mõtleme või selle üle muretseme või lastega toidulahinguid peame, seda komplitseeritumaks me selle enda jaoks teeme. Vahel piisab väikestest muudatustest ja rahulikust meelest, et vähendada söömisega seotud pingeid. Kui vajad nippe ja nõuandeid, siis küsi julgelt. Kui aga tahaksid aidata oma lapsel saada toiduga paremaid suhteid, siis uuri meie igakuiste kokkamisklubi kooskäimiste kohta. Sest seal rakendame me neid samu kahte mõtet – kaasamist ja kohaololekut.

Autorist

Tuuli Taimur

Tuuli Taimur

Tuulil on TÜ rahvatervishoiu magistrikraad ja on kutsetunnistusega toitumisnõustaja ja koolitaja.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Kevadväsimus

Kuidas leevendada kevadväsimust?

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul

Immuunsüsteemi tugevdamine toiduga

Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit

Viirushaiguste hooajal kipume pikemalt juurdlemata uskuma immuunsust tugevdavate preparaatide, eliksiiride ja pulbrite reklaamlauseid. Piisab paari sotsiaalmeediapostituse nägemisest ning oleme valmis kulutama suuri summasid toodetele, mis

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top