Meie suureks rõõmuks leiab mitmete edumeelsete ettevõtete kontoritest ka kööginurga, mis annab alust arvata, et töötajate heaolu, tervist ja kehasõbralikku elustiili hinnatakse kõrgelt. Kontoriköök võib väga edukalt olla kohtumispaik nii töötajatale kui külalistele, kus laaditakse maha pingeid, hoitakse häid suhteid ning maailma harutades luuakse ka innovatiivseid ideid. Lisaks, uute toitumisalaste teadmiste või praktiliste kokkamise töötubade pakkumine on lihtne, kuid suurepärane võimalus oma töötajate ajutöö ergutamiseks ning hea meeskonnatunde soosimiseks.
Meie igapäevast energiataset ja keskendumisvõimet mõjutab terve hulk erinevaid tegureid ning selle kohta on igal inimesel küsimusi mitmeid. See, millised on eesseisvad päevatoimetused ja kui palju jääb aega puhkamiseks, määrab ära meie energiavajaduse. Kuidas ja millistest allikatest me aga kütust kehale tagasi anname, määrab meie enesetunde ja võimekuse päevatoimetusi teostada. Kas tööl ametikohustusi täites jõuame aga piisavalt sellele mõelda ja kehale funktsioneerimiseks pakkuda parimat?
Ilmselt oleme kõik tundnud pärast lõunasööki tööpostile naastes, kuidas uni kipub silma ja ainuke mõtteis keerlev soov on diivanil lesides leiba luusse lasta. On see paratamatu või mängib siin rolli hoopis teadlik toitumine ja söögivalikud?
Ühe tegusa ja toimeka tööpäeva suurimaks vaenlaseks on tühi kõht. Sel on võime hajutada tähelepanu, häirida keskendumist ja ajada laiali mõtted, mida asjalikeks toimetusteks hädasti vaja on. Nii annavadki kõhukorinad ja nõrk enesetunne ajule märku, et kiiresti on vaja likvideerida energiapuudus ning taastada normaalne veresuhkrutase.
Inimese ürgsed instinktid sunnivad meid aga haarama toitude järele, mis sisaldavad kiiresti imenduvaid süsivesikud. Just seetõttu, et rahuldada koheselt organismis tekkinud energiakriis. Rafineeritud jahust toidud, saiakesed, kartulitoidud, karastusjoogid ja maiustused annavad ajule küll kiire energiatulva, kuid tõstavad ka veresuhkrutaseme liiga kõrgele. Pärast hüppelist tõusu see ka hüppeliselt langeb, mistõttu on tulemuseks hoopis kõikuv energiatase ja kiiresti tühjenev kõht.
Rasvarikas toit pakub küll püsivamat energialaengut, kuid nõuab seedesüsteemilt suuremat pingutust, vähendades seeläbi vere- ja hapnikuvarustust ajus. Ja jällegi on kimbutamas jõuetus, unisus ja väsimus. Seega võib soodsa hinnaga friikartuleid, burgerit ja karastusjooke sisaldav lõunasöögipakkumine tunduda küll just see, mida näljas vaevlevale kõhule pakkuda tahaks, kuid mis pärastlõunast tööefektiivsust võib hoopis alandada.
Need on ka põhjused, miks väga tühja kõhuga sööma või poodi minnes hinnatakse üle oma tegelik toiduvajadus ning langetatakse kergemini ebatervislikke valikuid.
Millised siis on head toiduvalikud edukaks tööpäevaks ja efektiivseks eneseteostuseks? Ennekõike peaks toit olema rikas oma toitainelise koostise poolest. Muidugi on oluline tagada kehale toimimiseks ka vajalik energia, kuid toitainevaene kilokalor pole kuigi väärtuslik.
Head valikud on näiteks marjad, puu- ja köögiviljad rikkaliku vitamiinivaruga; seemned ja pähklid väärtuslike mineraalainetega; kaun- ja täisteraviljatooted vajalike kiudainetega ning kalad ja mereannid oluliste rasvhapetega. Ka loomne toit on tasakaalus toitumise juures omal kohal, kuid tasuks jälgida selle väiksemat rasvasisaldust ja hulka menüüs. Ülemäärane loomse toidu ja seal sisalduvate küllastunud rasvhapete osakaal võib paigast viia rasvhapete omavahelise tasakaalu organismis. Just poluküllastumata rasvhapped kalast, õliviljadest, seemnetest ja pähklitest annavad ajule selle, mida täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks vaja.
Üldiselt tasuks silmas pidada teadatuntud toidutarkust taldrikureegli näol. Selle kohaselt on pool taldrikust kaetud salati või köögiviljadega, veerand valgurikka liha, muna, kala või kaunviljadega ning teine veerand tärkliserikka teravilja või kartuliga. Igal toidukorral sellest reeglist lähtudes, on välistatud liiga suur süsivesikutetulv, mis veresuhkrutaset tormiliselt mõjutaks ning rohke rasv, mis aju tööks vajamineva vere seedesüsteemi poole meelitaks.
Kuna meie aju kasutab oma tööks ära tervelt kolmandiku toidus sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest, võiksid alati ka vahepalad sisaldada mõnda värsket puu- või köögivilja. Kaval nipp on kombineerida neid näiteks mõne valgurikka toiduga, et toitainete imendumine oleks aeglasem ja kõht jõuaks toekama söögini vastu pidada. Näiteks puuvili ja pähklid, köögivili ja seemned, aga ka täisteraleib salatilehe, kurgi ja munaga.
Lisaks läbimõeldud toiduvalikutele, peaks töötajal olema piisavalt aega lõunatamiseks ning ühtlase energiataseme säilitamiseks. Samuti regulaarsed puhkehetked vahepaladeks. Toidu täisväärtuslikkusest ei ole vähemoluline fakt, et söömise jaoks tuleks võtta aega, süüa kiirustamata ja toitu nautides. Seda selleks, et vältida pugimise ja kugistamisega kaasnevaid seedehäireid, et keha jõuaks toota seedeprotsesse toetavaid hormoone ning aju jõuaks õigeaegselt väljutada signaale kõhu täitumisest. See on ju ilmselge, et ületäidetud, puhitava või muliseva kõhuga ei ole väga mugav päev läbi laua taga istuda ja ajurakke täisvõimsusel pingutada.
Kui töötajatele on loodud oma söökla või kohvik, on see igati suurepärane lahendus tööpäeva toitumise planeerimiseks, ilma kaugele sõitmata või üldse söömata olemata. Ka seal tasub toitlustajaga täisväärtusliku menüü osas läbirääkimisi pidada ja leida võimalused kvaliteetse toidu pakkumiseks. Müüt tervisliku toidu kõrgest hinnaklassist on õnneks tänaseks juba ümber lükatud ja tasakaalus menüü ei tähenda tingimata kahekordseid väljaminekuid.
Ka toidu valmistamise ja soojendamise võimalused töökoha puhkeruumides on väga tänuväärt panus. Olgu selleks siis väike külmkapiga puhkenurk või suurem ruum köögitehnikaga. Kööginurka varutud blender või saumikser smuutide ja mahlade tegemiseks on aga kaval ja lihtne lahendus kiireteks vahepaladeks ja tervislikeks vahepausideks.
Erinevad uuringudki kinnitavad tõsiasja, et tööandjad saavad erinevate meetodite rakendamisega toetada oma töötajate toitumist ja edendada tervist. On leitud, et kombineerides nii teadlikkuse suurendamist kui ka söömiskeskkonna muutusi, on suurenenud töötajate puu- ja köögiviljade tarbimine. Läbi taimse toidu osakaalu suurendamise on vähenenud eeskätt loomsete rasvade tarbimine, mis on positiivselt mõjutanud ka töötajate kehakaalu. Suuremat puu- ja köögiviljade tarbimist on seostatud koguni suurema heaolutundega, suurema loovuse, huvi ja uudishimu tõusuga.
Seega võib liialdamata väita, et taimse toidu osa suurendamine menüüs muudab meid rahulolevamaks ning ärksamaks. Kõik töötoimetused saavad ladusamalt aetud ning tööpäeva lõpus jagub energiat ka töövälisteks tegevusteks.
Olgugi, et meie tervis ja elustiil on ennekõike iseenda juhtida, on meid ümbritseval keskkonnal, eeskätt töökeskkonnal, sellele oluline mõju. Iga ettevõte saab kaardistada mõjureid oma alluvate tervisele ning leida võimetekohased väljundid heaolu edendamiseks. Iga väiksemgi samm tervise nimel on kulla hinnaga, sest kõik suured muutused on ju alguse saanud väikestest sammudest.
Oleme näinud, et tööandja siiras soov panustada töötaja tervisesse, suurendab ka töötaja enda motivatsiooni tervise eest hoolitsemiseks. Rahvatervise Akadeemial on olnud väga meeldiv võimalus teha koostööd mitmete ettevõtetega. On olnud rõõm näha, et lisaks toiduvalmistamise võimalustele kööginurgas pakub mõni ettevõte oma töötajatele ka tasuta puu- ja köögivilju. Lisaks leiab osade asutuste köögis külmkapist vahepalaks nii mahla, kodujuustu kui ka muid valikuid. Nii on töötajatel alati võimalik end turgutada värskete ja tervislike vahepaladega. Lisaks korraldatakse ettevõtetes tervisenädalaid, erinevaid töötubasid ja loenguid. Seda kõike tõstmaks töötajate terviseteadlikkust ja motivatsiooni tervist toetava elustiili kujundamisel. Oleme näinud, et ka töötajate endi huvi salatite, smuutide jt töötubade vastu on suur. Kaasa lüüakse suure õhinaga.
Kui ka Sinu meeskonnaliikmed vajaksid toitumisalast suunamist või hoopis inspiratsiooni tervise edendamiseks, siis SIIT leiad meie põnevate loengute ja töötubade info.
Kokkuvõttes võidavad ju kõik- tööandja tervema ja tulemuslikuma töötaja ning töötaja motivatsiooni ja hea tervise!
Kasutatud kirjandus:
„Rasvad“ – see sõna võib esmapilgul teadjamale tunduda liigselt üldistav või mõnele olla isegi negatiivse varjundiga. Toidust ja toitumisest rääkides on korrektne rääkida „toidurasvadest“, mis
Vahemere dieet on maailmas tuntud ja tunnustatud toitumisviis, mis põhineb Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania traditsioonilisel toidukultuuril. Seda peetakse üheks kõige tervislikumaks dieediks maailmas ning
Lapse aju areng sõltub väga mitmest tegurist. Kui vaatame toitumise aspekti, siis ema rasedus- ja imetamiseaegsel ning hiljem väikelapseea toitumisel, on väga suur mõju lapse
Rahvatervise Akadeemia OÜ
Reg. nr: 12420977
KMKR nr: EE101821793
Majandustegevusteate nr: 223442
TERVISEKOOL
KONTAKT