toitumine

Teame hästi, et köögiviljad ja nende söömine on tasakaalustatud toitumise oluliseks osaks. Nende kasulikkuses ei kahtle vist enam keegi. Eesti riiklike toitumissoovituste järgi peaks täiskasvanud inimene sööma iga päev vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju. Kui puuviljad kutsuvad end ise sööma ja neid on lihtne ka kiirel päeval kaasa haarata, siis köögiviljade tarbimine kipub jääma

Iga päev järgmise toidukorra üle pead murda on väsitav ja aeganõudev. Nädalamenüü planeerimine aitab seda probleemi lahendada. Planeerides on toidulaud mitmekesisem, poes käimine sihipärasem ja igapäevane toiduga seotud stress väiksem. Lisaks toetab nädalamenüü tervislikke valikuid – kui plaan on paigas, jääb vähem ruumi juhuslikele ja vähem toitvatele lahendustele. Kuid millest alustada ja kuidas menüüd koostada?

Sageli räägitakse hommikusöögi olulisusest ja õhtusöögi mõjust meie kehale, kuid lõunasöök jääb tihti tähelepanuta. Ometi mängib just lõunasöök võtmerolli selles, kui energiliselt ja tegusana me end päeva teises pooles tunneme. Päeva jooksul regulaarselt toitudes annad kehale vajalikku kütust ja hoiad veresuhkru taseme stabiilsena, mis omakorda aitab kaasa paremale keskendumisvõimele ja heaolutundele. Mõnikord võivad aga päeva

Hea salatikaste on palju enamat kui lihtsalt lisand. Teadlikult valitud või kodus valmistatud salatikaste toob esile köögiviljade parimad maitsed, lisab toiteväärtust ja muudab isegi kõige lihtsama salati tõeliselt nauditavaks. Ajahambale vastu pidanud toitumissoovitus süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas, on ilmselt paljudele teada. Kuidas seda aga päriselt ellu viia? Kui toit ei paku

Lapsevanemana teame hästi, et päeva sujuv kulgemine sõltub sageli väga lihtsatest asjadest. Näiteks sellest, kas kõht on täis. Pole saladus, et hästi ajastatud ja targalt valitud snäkid lastele võivad päästa terve päeva. Just seetõttu on vahepaladel oluline roll igapäevaelus. Teadlikult valitud suupisted aitavad hoida lapse energiataset stabiilsena, toetavad head tuju ning aitavad vältida kõhutühjusega kaasnevat

Magusaisu on tuttav tunne paljudele – see võib ligi hiilida pärastlõunal, stressirohketel päevadel või lihtsalt harjumusest. Sageli peetakse magusaisu tahtejõu puudumise märgiks, kuid tegelikult on see keha ja meele keeruline signaalide kombinatsioon, mis püüab meile midagi öelda. Õige lähenemisega on võimalik isu magusa järele mõista, selle tegelikke põhjuseid avastada ja õppida seda teadlikumalt juhtima. Miks

Vahelduvpaast on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning inimesed otsivad selle kohta üha enam teavet. Kuna see toitumisviis tekitab palju küsimusi, otsustasime uurida, mida teadusuuringud selle mõjude kohta ütlevad. Juhime aga tähelepanu, et see artikkel ei ole meditsiiniline nõuanne ja ei asenda professionaalset personaalset nõustamist tervsihoiutöötaja poolt. Vahelduvpaast (inglise keeles intermittent fasting) on üldnimetus eri toitumisviisidele, mis

Gluteen, mis on nisus, rukkis ja odras olev valk, on tavapärane osa igapäevasest toitumisest. Kui vahepeal tundus gluteeni vältimine suisa trend olema, siis praegu soovitakse iseenda jaoks paremini igasugused toitumisega seotud piirangud, mitte ainult gluteeni vältimine, ära põhjendada. Millal on gluteenivaba toitumine hädavajalik, millisel juhul on see vajalik ning millal hoopis kasutu enese piiramine? Gluteenivaba