toitumine

Magusaisu on tuttav tunne paljudele – see võib ligi hiilida pärastlõunal, stressirohketel päevadel või lihtsalt harjumusest. Sageli peetakse magusaisu tahtejõu puudumise märgiks, kuid tegelikult on see keha ja meele keeruline signaalide kombinatsioon, mis püüab meile midagi öelda. Õige lähenemisega on võimalik isu magusa järele mõista, selle tegelikke põhjuseid avastada ja õppida seda teadlikumalt juhtima. Miks […]

Vahelduvpaast on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning inimesed otsivad selle kohta üha enam teavet. Kuna see toitumisviis tekitab palju küsimusi, otsustasime uurida, mida teadusuuringud selle mõjude kohta ütlevad. Juhime aga tähelepanu, et see artikkel ei ole meditsiiniline nõuanne ja ei asenda professionaalset personaalset nõustamist tervsihoiutöötaja poolt. Vahelduvpaast (inglise keeles intermittent fasting) on üldnimetus eri toitumisviisidele, mis

Gluteen, mis on nisus, rukkis ja odras olev valk, on tavapärane osa igapäevasest toitumisest. Kui vahepeal tundus gluteeni vältimine suisa trend olema, siis praegu soovitakse iseenda jaoks paremini igasugused toitumisega seotud piirangud, mitte ainult gluteeni vältimine, ära põhjendada. Millal on gluteenivaba toitumine hädavajalik, millisel juhul on see vajalik ning millal hoopis kasutu enese piiramine? Gluteenivaba

„Rasvad“ – see sõna võib esmapilgul teadjamale tunduda liigselt üldistav või mõnele olla isegi negatiivse varjundiga. Toidust ja toitumisest rääkides on korrektne rääkida „toidurasvadest“, mis koosnevad eri tüüpi rasvhapetest. Igapäevaelus ja lihtsustuse huvides, kasutame siiski sõna „rasvad“. Selles artiklis anname ülevaate rohkem praktilisest poolest: miks rasvad on meie toidus vajalikud, kuidas eristada erinevaid toidurasvu ning

Vahemere dieet on maailmas tuntud ja tunnustatud toitumisviis, mis põhineb Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania traditsioonilisel toidukultuuril. Seda peetakse üheks kõige tervislikumaks dieediks maailmas ning selle kasulikkust, eelkõige südame-veresoonkonna tervisele, on tõestatud ka arvukate teadusuuringutega. Kuigi Vahemere dieet hõlmab väga erinevaid piirkondi ja kultuure, millest igal on oma isikupärased toidutraditsioonid, on siiski võimalik välja tuua

70% meie immuunsüsteemist asub seedekulglas ning seetõttu on oluline pöörata tähelepanu soolestiku tervisele. Varasemalt oleme rääkinud hapendatud toitude kasulikkusest, sest just võimalikult liigirikas mikrobioom hoolitseb meie immuunsuse eest. Kas sa aga teadsid, et piimhappebakterite paljunemise soodustamiseks ja püsima jäämiseks soolestikus on neid vaja toita? Siinkohal tulevad mängu kiudained. Kiudained on bakteritele toiduks Kiudained ei ole

Viimastel aastakümnetel on taimsed valguallikad inimeste toidulaual muutunud üha olulisemaks. Aina enam tehakse teadlikke samme loomse toidu, ennekõike liha– ja piimatoodete tarbimise vähendamiseks. Sellel trendil on mitmeid põhjuseid. Küsitlused on näidanud, et kõige enam tuuakse põhjenduseks soovi parendada oma tervist. Kipume ju sööma kordades rohkem liha kui toitumissoovitused ette näevad ning seda seostatakse mitmete elustiilihaigustega. Samuti

Pane kaks rusikat kokku, kõrvuti. Just nii suur on sinu aju! Kujuta ette, kui palju geniaalseid ideid ja tundeid seal peitub.  Ta juhib, reguleerib ja kontrollib sinu keha. Kõik elus kogetu ja õpitu on tema käsutuses. Olles kõigest 2% keha kogumassist, kasutab üle kolmandiku glükoosist ning viiendiku kogu organismi hapnikuvajadusest. Kui huvitav, kas pole! Kuidas

Varasemas blogipostituses sai tehtud sissejuhatus sellesse, kuidas toit mõjutab meie veresuhkru taseme kõikumist – täpsemalt siis glükeemilise indeksi (GI) kasutamisest ja selle abil toiduvalikute jälgimisest. Kuivõrd GI-l on mitmeid puudusi, siis on oluline selgitada ka mõistet glükeemiline koormus (GK).  See mõõdik aitab paremini mõista, kuidas erinevad toidud mõjutavad veresuhkru taset, pakkudes seeläbi tõhusamat lähenemist tasakaalustatud