Lapse aju areng ja oomega-3 rasvhapped

Lapse aju areng sõltub väga mitmest tegurist. Kui vaatame toitumise aspekti, siis ema rasedus- ja imetamiseaegsel ning hiljem väikelapseea toitumisel, on väga suur mõju lapse aju arengule. See mõjutab nii lapse vaimset arengut, motoorsete oskuste välja kujunemist kui ka keele omandamist. Väga oluline on, et aju arengu kriitilistel etappidel oleks toitumuslikult saadavad paljud toitained, mis on hädavajalikud lapse neurokognitiivse arengu jaoks. Eriti olulised on aga optimaalne valgu, oomega-3 ja -6 rasvhapete, tsingi, vase, joodi, folaatide ja koliini toitumuslik saamine. Selles artiklis loome selgust palju räägitud oomega-3 rasvhapete tähtsusest lapse aju arengus. 

Oomega-3 rasvhapped – mis need on ja kust neid saab?

Oomega-3 rasvhapped on asendamatud polüküllastumata rasvhapped, mida organism ise ei tooda ja mida tuleb saada toidust. Need on olulised südame-veresoonkonna, aju ja silmade tervise jaoks ning aitavad tasakaalustada organismi põletikulisi reaktsioone. Oomega-3 rasvhapped on EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape), mida leidub peamiselt kalas, mereandides ja vetikates ning ALA (alfalinoleenhape), mida leidub taimsetes allikates nagu linaseemned, tšiia seemned ja Kreeka pähklid.

ALA tuleb organismil kõigepealt muundada EPA-ks ja DHA-ks, enne kui keha neid tõhusalt kasutada saab. See muundamisprotsess on aga organismis üsna ebaefektiivne—tavaliselt muundub vaid väike osa (umbes 5–10%) ALA-st EPA-ks ja veelgi väiksem osa DHA-ks. Seetõttu on otsene DHA ja EPA allikate tarbimine organismile kasulikum ja efektiivsem. Just DHA on üks peamisi aju struktuurseid komponente. DHA mängib olulist rolli kesknärvisüsteemi arengus, eriti raseduse viimases trimestris ja lapse esimesel eluaastal, kui aju kasvab kiiresti. 

Lapse aju areng ema raseduse ja imetamise ajal

Mõõdukas ja tasakaalustatud mereandide (sh nii kala, koorikloomad kui molluskid) tarbimine raseduse ajal, isegi suuremates kogustes, võib pakkuda olulist kasu lapse aju arengule. Hibbeln jt (2019) teostatud süstemaatiline ülevaade näitas, et raseduse ajal vähemalt 113 grammi mereandide tarbimine nädalas aitab kaasa lapse aju arengule. Kasu suurendab veelgi sellest tasemest suurem tarbimine. Viidates Snetselaar jt (2020) uuringu tulemustele on ka uutes Põhjamaade toitumissoovitustes viide mereandide mõõdukale kasulikule toimele lapse aju arengus. Põhjamaade toitumissoovituste järgi on optimaalne nädalane tarbimine kõikides täiskasvanute eagruppides, sh raseduse ajal, 300-400 g mereande (sh rasvast kala 200 g nädalas). 

Kuigi on tõsi, et teatud liigid sisaldavad kõrgemat elavhõbeda taset, on leitud, et mereandide positiivne mõju lapse arengule võib kaaluda üles võimalikud riskid. Selleks, et saavutada kasu ja vähendada riske, soovitatakse siiski valida madala elavhõbeda sisaldusega mereande nagu lõhe, sardiinid ja heik.  

Uuringutes käsitletakse ka rasedusaegse oomega-3 lisandi võtmise vajalikkust. Nevins jt (2021) läbi viidud süstemaatiline ülevaade näitas, et oomega-3 rasvhapete toidulisandi võtmine raseduse ja imetamise ajal võib olla seotud kasuliku toimega lapse aju arengule. Samas on tõendusmaterjal puudulik, tulemused statistiliselt ebaolulised ning leitu põhjal juhiseid oomega-3 lisandite kasutamiseks anda ei saa. Siiski on oluline vältida üldistamist, lähtuda oomega-3 lisandi juurde võtmisel iga naise individuaalsest vajadusest ning teha tasakaalustatud otsus. Rasedatel ja imetavatel emadel on soovitus saada 200 mg DHA-d päevas. 

Lapse aju areng väikelapseeas

Kuigi lapse aju areng ei ole 1-3 eluaastani nii intensiivne kui looteeas ja esimesel eluaastal, on ikkagi väga oluline rinnast võõrutamisel toitumuslikult tagada väikelapse oomega-3 rasvhapete saamine. See on aeg, mil jätkub aktiivne keele omandamine, motoorsete oskuste areng, emotsionaalne regulatsioon ja sotsiaalsete oskuste kujunemine.

Mitmekesine toitumine aitab väikelapsel saada kõik vajalikud rasvhapped loomulikul ja maitsval viisil. Parimad oomega-3 rasvhapete allikad on rasvased kalad, näiteks lõhe ja forell. Lisaks kalale võib lapse menüüsse lisada tšiiaseemneid (jahvatatuna toitainete kättesaadavus parem), linaseemneõli ja kreeka pähkleid (nt purustatud kujul putrudesse lisades).

Ühe päeva näidis kombinatsioon, et laps saaks vähemalt 0,50 g oomega-3 rasvhappeid, võiks olla selline:
1 muna + 1 tl tšiiaseemneid + 20 g lõhet = kokku teeb see umbes 0,70–0,85 g oomega-3 rasvhappeid.

Kalavalgule allergilisele lapsele ei tohi kala asendamiseks anda kalaõli preparaate, sest need võivad olla potentsiaalselt allergeensed. Ka vetikapõhise oomega-3 lisandi puhul on oluline konsulteerida arstiga, et veenduda konkreetse toote ohutuses ja doosi individuaalses sobilikkuses. 

Noorukiks sirgumine 

Lapse hilisema kognitiivse arengu hindamiseks oomega-3 piisavuse seisukohalt ei ole piisavat tõendust – mereandide söömine pole näidanud ei otsest kasu ega kahju, mille põhjal midagi olulist väita. Huvitava leiu tegi Van der Wurff jt (2020), kes leidis 4-25 aastasi lapsi ja noori uurides, et oomega-3 rasvhapete tase pidi juba eelnevalt olema piisavalt kõrge (mõõdikuks vere oomega-3 indeks, mille optimaalne tase on hinnanguliselt 6-8%), et avalduks oomega-3 lisaks võtmise kasulikkus kognitiivsete võimete parandamisel. Oomega-3 indeksit peetakse usaldusväärseks markeriks pikaajalise oomega-3 tarbimise ja tasemete hindamiseks kehas.  

Mitmekesine toitumine – kindel tugi lapse aju arengule

Kogu selle piisava ja ebapiisava tõendatuse foonil on siiski oluline meeles pidada peamist – mitmekesine toiduvalik nii lapseootel ema kui väikelapse toidulaual on kõige turvalisem viis tagada lapse arengut vajalikul moel. Kala ja mereannid, pähklid ja seemned pole tähtsad mitte ainult oomega-3 seisukohalt, vaid sisaldavad ka muid väärtuslikke makro-ja mikrotoitaineid, mis aitavad sinu lapsel sirguda ja areneda mürsikust noorukieani. 

Kas tunned muret, et sinu laps ei saa toidust piisavalt vajalikke toitaineid? Sul on raske leida tasakaalu maitsva ja tervisliku toidu vahel, mida laps päriselt ka sööks?  Vaata lisainfot e-koolituse “Väikelapse toitumine – kuidas laps mitmekülgsemalt sööma saada?” kohta. Koolituselt saad lihtsaid ja konkreetseid nõuandeid ning teadmisi, kuidas laps mitmekülgsemalt sööma saada!

Kasutatud kirjandus

Gillies D., Leach M.J., Algorta G.P. Polyunsaturated fatty acids (PUFA) for attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) in children and adolescents. Cochrane Database Syst Rev. 2023; 2023(4): CD007986. doi: 10.1002/14651858.CD007986.pub3

Hibbeln J.R., Spiller P., Brenna J.T. jt. Relationships between seafood consumption during pregnancy and childhood and neurocognitive development: Two systematic reviews. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids . 2019 Dec:151:14-36. doi: 10.1016/j.plefa.2019.10.002. Epub 2019 Oct 11.

Gillies D., Leach M.J., Algorta G.P. Polyunsaturated fatty acids (PUFA) for attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) in children and adolescents. Cochrane Database Syst Rev. 2023; 2023(4): CD007986. doi: 10.1002/14651858.CD007986.pub3

Middleton P., Gomersall J.C., Gould J.F. jt. Omega‐3 fatty acid addition during pregnancy. Version published: 15 November 2018. https://doi.org/10.1002/14651858.CD003402.pub3

Nevins J.E.H., Donovan S.M., Snetselaar L. jt. Omega-3 Fatty Acid Dietary Supplements Consumed During Pregnancy and Lactation and Child Neurodevelopment: A Systematic Review

Van der Wurff I.S.M., Meyer B.J., de Groot R.H.M. Effect of Omega-3 Long Chain Polyunsaturated Fatty Acids (n-3 LCPUFA) Supplementation on Cognition in Children and Adolescents: A Systematic Literature Review with a Focus on n-3 LCPUFA Blood Values and Dose of DHA and EPA. Nutrients . 2020 Oct 12;12(10):3115. doi: 10.3390/nu12103115.

Patro-Golab B., Zalewski B.M., Kammermeier M. jt. Fat Intake and Fat Quality in Pregnant and Lactating Women, Infants, Children, and Adolescents and Related Health Outcomes: A Scoping Review of Systematic Reviews of Prospective Studies. Ann Nutr Metab. 2023;79(5):413-422. doi: 10.1159/000533757.

Snetselaar, L., Bailey, R., Sabate, J. jt. Seafood Consumption during Pregnancy and Lactation and Neurocognitive Development in the Child: A Systematic Review. Alexandria (VA): Nutrition Evidence Systematic Review. 2020. doi: 10.52570/NESR.DGAC2020.SR0502

Snetselaar, L., Bailey, R., Sabate, J. jt. Seafood Consumption during Childhood and Adolescence and Neurocognitive Development: A Systematic Review. USDA Nutrition Evidence Systematic Reviews. 2020. https://doi.org/10.52570/NESR.DGAC2020.SR0503