+372 5557 4423 siret@rahvatervis.ee

Toit ja keskkond

kala-keskkond
21 mai 2020

Hästi nagu kala vees

//
Kommentaarid0
/
Sildid,

See ütlus on vast kõigile tuttav. Paraku läheneme hirmkiirelt ajale, kui kaladel pole vees enam hea elu. Probleeme on mitmeid – kala üle-, rööv- ja kaaspüüdmine, elupaikade hävimine, keskkonna saastatus, kliimamuutused. Maailma Looduse Fondi (World Wildlife Fund – WWF) andmetel on 61% maailma kaubanduslikult olulistest merekalavarudest täielikult ära kasutatud ja 29% ülepüütud (1).

Kestliku kala tarbimise idee

Kalas on palju inimesele vajalikke toitaineid ning ta on aastatuhandeid inimese toidulauale kuulunud. Kui inimesed soovivad kala süüa ka tulevikus, on vaja hakata kiiresti tegema kalasõbralikke, kalavarude taastumist võimaldavaid otsuseid. Tulevik muide võib olla üsna lähedal, sest 2006. aastal hoiatasid Stanfordi Ülikooli teadlased, et jätkates samal kursil, on aastaks 2048 ookeanide elustik pöördumatult kahjustunud (2).

Jätkusuutliku kalavarude tarvitamise idee sai tõeliselt tuule tiibadesse juba varem, 90ndate keskel. Teemale hakati tähelepanu tõmbama boikottidega, kasutusele tulid keskkonnamärgised ning töötati välja valgusfoori põhimõttel juhendid (esimene 1998 ajakirjas Audubon), et tarbija oskaks pakutava hulgast leida keskkonna mõttes parimaid variante. Juhendites tähendab punane, et tegemist on äärmiselt hoolimatult püütud kaladega, mille asurkond on tõsises ohus; kollane soovitab valiku üle järgi mõelda, sest mitte kõik aspektid pole seda konkreetset kala püüdes olnud keskkonnasõbralikud ning roheline kutsub julgelt tarvitama (3).

Turumajandus mängib tarbijale kätte olulise trumbi – tarbija valik survestab tootjat mõtlema kalavarude suhtes jätkusuutlikumalt.

Keskkonnamärgised

Keskkonnamärgis tähendab, et kala või muu mereannitoode on jälgitav kogu tarneahela ulatuses ning silmas on peetud igakülgset keskkonnasõbralikkust ning jätkusuutlikkust.

Järgitakse säästva kalanduse põhimõtteid: arvestatakse kalavarude hetkeseisuga, hinnatakse püügi(vahendite) keskkonnamõju ja (kala)liikide majandamisefektiivsust. Kasvatuste puhul on olulised ka sööda päritolu ja kasvatuse mõju ümbritsevale keskkonnale (4).

Märgised, mida peaks teadma, on loodusest püütud kala ja mereandide MSC märgis (5) ja kasvatusest pärit kala ja mereandide ASC märgis (6).

MSC (Marine Stewardship Council, asutatud 1996) on sõltumatu rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis on loonud teaduspõhised ja pidevalt uuenevatele uuringutele tuginevad säästva kalapüügi standardid. MSC toetab oma tegevuse kaudu ka traditsiooniliste kaluriühiskondade jätkusuutlikkust (5).

ASC (Aquaculture Stewardship Council, asutatud 2010) on sõltumatu rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis haldab maailma juhtivat vastutustundliku vesiviljeluse sertifitseerimise ja märgistamise programmi (5).

Kala valik

Keskkonnasõbralik kala

 

Jätkusuutliku kalavarude tarbimise juhendid

Kestliku kala juhendeid on tänaseks mitme saja ringis. Need erinevad piirkonniti ja neid uuendatakse pidevalt värskete teadusuuringute andmete põhjal (3). Paljud on olemas ka telefoni äpi kujul (7).

Enam tuntud on Monterey Bay Aquariumi (MBA) Seafood Watch programmi juhendid, aga on ka teisi, näiteks: Marine Conservation Society (MCS) Suurbritannias (8), Blue Ocean Institute (BOI) USAs (9), Sea Choice Kanadas (10) jne. Ka WWF annab välja oma juhist, mida uuendatakse igal kevadel ning on kasutatud juba 20 aastat. WWF juhist kasutab oma juhiste alusena 22 riiki.

Eesti Kalafoor

Ka Eestil on nüüd oma juhised – WWF ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud kalafoor. Kalafoor aitab eestlasel kalaleti ääres keskkonnasõbralikke vaikuid teha. Tegemist on selge ja ülevaatliku abivahendiga, mis annab nii üldisi juhiseid kui ka konkreetseid soovitusi liigiti. Muuhulgas võib kalafoorist leida erinevate liikide lühitutvustusi, püügimeetodeid, juhise koostamise kriteeriume ning lisalugemist huvilisele (11).

Kalafooril hetkel oma äppi pole, kuid leht on mugavalt kasutatav ka nutitelefonis. Kui brauseri aknast valida „Avaekraanile lisamine“ tekib telefoni otsetee, millele klõpsates on võimalik mõne hetkega teada saada, millise päritoluga või mil moel püütud kala või mereandi oleks mõistlik eelistada.

Tõelise kalasõbra ABC

  1. Tunne huvi, kust on pärit ja kuidas on püütud kala või mereand, mida soovid osta ning vaata kalafoor.ee lehelt järgi, mida Eestis osta, et toetada mõistlikku kalavarude kasutamist.
  2. Eelista eestimaiseid kalu (võimalusel saa sõbraks mõne kohaliku kaluriga) ning otsi ASC või MCS märgistusega tooteid.
  3. Varieeri oma kala ja mereanni oste. Eelista paremas seisus väikesekasvulisi kalu ning õpi tundma ja tarvitama uusi liike, et väga halvas seisus tuntud kalad (näiteks tuunikala, angerjas jmt) võiksid taastuda.
Loe rohkem: Kalafoor.ee

Allikad

  1. Maailma Looduse Fond (World Wildlife Fund) https://wwf.panda.org/get_involved/live_green/out_shopping/seafood_guides/methodology.cfm
  2. Science 314 (5800), 787-790, Impacts of Biodiversity Loss on Ocean Ecosystem Services
  3. Marine Resource Economics, Volume 24, pp. 301-310 An Evaluation of Sustainable Seafood Guides: Implications for Environmental Groups and the Seafood Industry
  4. Marine Stewardship Council märgise põhimõtted https://www.msc.org/standards-and-certification/fisheries-standard
  5. Marine Stewardship Council https://www.msc.org/what-we-are-doing/our-approach/what-does-the-blue-msc-label-mean
  6. Aquaculture Stewardship Council https://www.asc-aqua.org/
  7. Valik telefoniäppe Google Play-s: https://play.google.com/store/search?q=fish%20guide&c=apps&hl=en_US
  8. Marine Conservation Society https://www.mcsuk.org/who-we-are/
  9. Blue Ocean Institute https://blueocean.net/sustainable-seafood-everything-you-need-to-know/
  10. Sea Choice https://www.seachoice.org/info-centre/markets/choosing-sustainable-seafood/
  11. https://kalafoor.ee/

Kirjuta kommentaar

Olen tutvunud ja nõustun privaatsustingimustega

error

Jaga kasulikku infot ka teistega!