Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit

Viirushaiguste hooajal kipume pikemalt juurdlemata uskuma immuunsust tugevdavate preparaatide, eliksiiride ja pulbrite reklaamlauseid. Piisab paari sotsiaalmeediapostituse nägemisest ning oleme valmis kulutama suuri summasid toodetele, mis lubavad anda meile kaitsevõime ning hoida kõikvõimalike tõbede eest. Immuunsüsteemi tugevdamine tõepoolest tugineb mitmete toitainete olemasolule. Mida siis tasuks menüüsse lisada?

Immuunsüsteemi tugevdamine – järjepidev töö mitmel rindel

Sombusel hooajal viirustele vastupanu osutamiseks tuleb oma tervise tugevdamisega aastaringselt vaeva näha ning mitte jääda lootma ekspresslahendustele, kui häda käes on. Lihtne on mõelda, et tervis tuleb mõnest võimsast kapslist või superpulbrist. Oluliselt keerulisem on end veenda, et tervise hoidmiseks tuleb pidevalt tööd teha. Aastaringselt värsket ja toitainerikast toitu tarbida, mitte jääda enne haiguste perioodi või juba sümptomite ilmnemisel kiirlahenduste lubadusi uskuma. Selliselt võime oma kehale kasu asemel hoopis kahju tekitada, kuna ühtäkki jõuab meie organismi kontsentreeritud kujul selliseid aineid, millega meie immuunsüsteem ei ole varem tegemist teinud.

Selleks, et immuunsüsteem toimiks normaalselt, on vajalikud väga paljud toitained, mida organism saab vaid mitmekesise kvaliteetse toiduga. Lisaks tervisliku toitumise põhimõtete juurutamisele on vaja teha korrektuure ka teistes elu valdkondades. Vajalik on piisav ja rahulik uni ning igapäevane regulaarne liikumine, soovitatavalt värskes õhus. Tähelepanu tuleb pöörata stressitaseme ohjamisele ja loobuda kahjulikest harjumustest nagu ületöötamine, suitsetamine või liigne alkoholi tarvitamine. Nii ehitame oma tervisele vundamendi, mis aitab meil osutada vastupanu ka tugevatele viirusepuhangutele.

Jahid toitaineid? Pööra tähelepanu töötlusmeetodile!

Kuigi supertoitude reklaamlaused on kõlavad ning ahvatlus nende järele haarata on kerge tekkima, tasuks siiski säilitada kriitiline mõtlemine ning hinnata, kas nendel lubadustel on ka alust. Kui eksootiline vitamiinirikas vili on kuivatatud kas päikese käes või kuivatis, pulbriks jahvatatud, pakendatud, transporditud, teiste komponentidega kokku segatud, uuesti pakendatud, laos ja poes hoitud ning lõpuks tarbija ostukorvi jõudnud, on suur osa tema algsest väärtusest kadunud. Vitamiinid on väga tundlikud nii õhuhapnikule, kuumusele kui valgusele ning seetõttu minetavad puu- ja köögiviljade ning marjade pulbrid väärtust igas töötlusetapis. Teadusartiklites on näidatud, et näiteks C-vitamiini kadu puuviljade kuivatamisel võib olla isegi üle 90%. Tänapäeval üha enam levinud ent siiski küllaltki kallis külmkuivatamine ehk lüofiliseerimine aga mõjub vitamiinidele leebelt ning kaod on minimaalsed. Imepulbrite riiuli asemel tasuks uuesti vaadata sügavkülmaletti, kust lisaks pelmeenidele ja kalapulkadele leiab kodumaised vitamiinirikkad superviljad: astelpajud ja mustsõstrad. Külmutamine on vitamiinide säilimiseks üks parimaid säilitusviise; kuivatamine ja pulbriks jahvatamine aga halvemaid.

Hooajal, mil värske toidukraami kättesaadavus on kehv, tasub kasutusele võtta nutikad nipid, mis aitavad muidu kesise toiteväärtusega toiduainete väärtust tõsta. Idandamisel vabanevad seemnetest, kaunviljadest ja teradest mineraalained ning arenevas idandis toodetakse ka vitamiine. Idandamisega saab kodustes tingimustes hakkama igaüks ning see on põnev tegevus ka lastele.  Fermenteerimise ehk hapendamise käigus lagundatakse taimedes leiduvad antitoitained, mis takistavad valkude ja mineraalainete imendumist. Samuti saame fermenteeritud toiduga väga mitmekesise koosluse mikroorganisme ning nende poolt toodetud aineid, millel on teadlased näidanud positiivset mõju immuunsüsteemile. Seega söögem elus toitu!