Tasakaalustatud täisväärtuslik toit on sünergiline segu nii mikro- kui makrokomponentidest. Kusjuures peaaegu ükski neist komponentidest ei tööta organismis üksi ega eraldi, vaid on omavahelises koostöös ja vastasmõjus. Toitumine on organismi immuunvastuse kõige tähtsam limiteeriv tegur, näiteks alatoitumine ühe või mitme immuunsüsteemi seisukohast olulise toitaine osas on immuunpuudulikkuse kõige olulisem põhjus kogu maailmas (1). Immuunsuse tugevdamine ei pea aga olema raketiteadus- tasakaalustatud toitumine on lihtne viis, kuidas viirushoojale vastu minna. Sellest artiklist leiad mõned lihtsad nipid, millele oma toidulaual tähelepanu pöörata.
Tasakaalustatud toitumine on tugeva immuunsüsteemi alustala
Tervislikult toituval ja tervislikke eluviise järgival inimesel pole reeglina vajadust ega ka erilist võimalust oma treenitud ja juba optimaalselt toimivat immuunsüsteemi tõhustada. Küll on aga võimalik valida toit või toidulisandid, mis kindlustaksid immuunsüsteemi toimimiseks vajalike mehhanismide toimimise. Immuunsüsteemi töös osalevad koed peavad olema pidevalt varustatud ehitusmaterjaliks ja toimemehhanismide tööks vajalike toitainetega, mis on võimalik vaid tasakaalustatud ja häireteta toitumise korral. Organismi kõik struktuurid alates rakkudest ja lõpetades organismi kui tervikuga, ehitatakse üles nendest samadest molekulidest, mida toiduga saame. Kui toit on ühekülgne või on sealt puudu mõned toiduainete grupid, võib tekkida olukord, kus organismil ei ole võimalik kõiki süsteeme vajalikul määral lähteainetega varustada. Organismi jaoks tähendab see häireid toimimises ja ka immuunsüsteem ei ole erand.
Tasakaalustatud toitumise põhireeglid
Millistele toitainetele tasuks immuunsüsteemi seisukohast enim tähelepanu pöörata?
Valgud
Immuunsüsteemi toimimiseks on oluline saada toiduga adekvaatne kogus valku. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil (2). Lastel ja noorukitel on kudede kasvamise ja arenemise tõttu soovituslik saada kuni 75% toiduvalgust loomset päritolu valguna, kuna nii on kindlustatud kõrge bioväärtusega, ehk inimkeha valkudele võimalikult lähedase aminohappelise koostisega valkude saamine. Valkude vajaduse vahemik täiskasvanutel on 10–20% päevasest energiavajadusest, mis tähendab umbes 0,8–1,5 g keha kilogrammi kohta päevas. Valke esineb enamvähem kõigis loomset ja taimset päritolu toitudes. Lihas, kalas, piimas ja munas on suures koguses kõrge bioväärtusega valke. Kaunviljades, pähklites ja seemnetes on samuti suhteliselt suur valgusisaldus, aga mõnevõrra tagasihoidlikuma bioväärtusega, olles siiski oluliseks valguallikaks taimetoitlastele, eriti täistaimetoitlastele ehk veganitele. Loomset päritolu valkude parimateks allikateks on muna, piimatooted (nt kohupiim, juust, kodujuust), kala, linnuliha, liha. Taimset päritolu valkude parimateks allikateks on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted (2).
Oomega-3-rasvhapped
Polüküllastumata rasvhapetest on oluline suurendada asendamatute oomega-3-rasvhapete tarbimist, mis peaksid moodustama vähemalt 1 % päevasest toiduenergiast. Alfa-linoleenhape (ALA) on organismi jaoks asendamatu oomega-3- ja linoolhape (LA) oomega-6-rasvhape, mida organism ise ei tooda. Oomega-3-rasvhapped kutsuvad esile põletiku mediaatorite vähenemise, aktiveerides lümfotsüüte. Soovituslik oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete omavaheline suhe on 2:1. Oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped on rakumembraanide olulised ehituslikud komponendid, mis vastutavad membraanide läbilaskvuse eest, olles kaasatud membraanidega seotud ensüümide ja retseptorite töösse ning signaalide ülekandesse. LA ja ALA on vajalikud selleks, et tagada organismile erinevate tähtsate bioaktiivsete ainete nagu prostaglandiinid, leukotrieenid, prostatsükliinid ja tromboksaanid, süntees. Need suure aktiivsusega ained mõjutavad vererõhu regulatsiooni, neerufunktsiooni, vere hüübimist, põletikulisi ja immunoloogilisi reaktsioone, valutunnet ja teisi koefunktsioone (2).
Parimad oomega-3 toiduallikad on lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid (2).
Probiootikumid ja prebiootikumid
Inimese soolestik on koduks mitmekesisele mikroobikooslusele, millel on oluline mõju organimi homöostaasile ja immuunsusele. Arvatakse, et kuni 80% inimorganismi immuunsüsteemist asub soolestikus. Inimese soolestikus elab umbes sama palju mikroorganisme, kui on terves kehas rakke. Soolestikubakteritel on oluline roll immuunsüsteemi kujunemisel ja treenimisel. Inimese mikrobioota interakteerub immuunsussüsteemiga mitmel tasandil ja suhtluse muudatused võivad olla seotud organismi patofüsioloogiliste mehhanismidega (3).
Seedetrakti mikrobioota moduleerib näiteks neutrofiilide migratsiooni ja funktsiooni ning mõjutab T-rakkude populatsioonide diferentseerumist vastavalt eri tüüpi abistajarakkudeks ja regulatoorseteks T-rakkudeks, milledest mõned toodavad tsütokiine avaldades märkimisväärset mõju immuunsuse homöostaasile ja põletikule (3). On täheldatud, et arenenud riikide inimeste soolemikrofloora mitmekesisus on tugevas langustrendis. Osalt on see seotud kiudaine vaese, säilitusainete rikka ja ühekülgse toidu söömisega, samuti antibiootikumide tarbimisega. Soolemikrofloora mitmekesisuse seisukohast on oluline tarbida kiudainete rikast toitu. Probiootikume ehk soolestikus elutsevate mikroobide koosluseid on võimalik saada ka tabletti või kapslisse pandud toidulisandina, kuid enamasti on tegemist siis vaid mõnede seedesüsteemist läbirändavate liikidega, kes vaid ajutist mõju avaldavad. Soolemikrobioomi kujunemine on elukestev ja pidevalt muutuv protsess, mida kõige olulisemalt mõjutab söödav toit. Tõenäoliselt pole olemas kahte täpselt ühesuguse soolemikrobioomiga inimest, see on iga inimese puhul unikaalne. Prebiootikumid, sisuliselt kiudained, on toiduks probiootilistele soolebakteritele.
3 toiduainet, millele on omistatud immuunsüsteemi tugevdav toime
Püsi kursis harivate terviseuudistega ja jälgi meid Facebookis ja Instagramis
Immuunsuse tugevdamine pakub huvi? Loe ka teisi artikleid sellel teemal: Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit, Immuunsüsteemi kujunemine – puust ja punaseks!
Kasutatud allikad:
- Chandra RK. Nutrition and the immune system: an introduction. Am J Clin Nutr. 1997 Aug;66(2):460S-463S.
- Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017
- Lazar. V., Ditu .L.M., Gradisteanu Pircalabioru. G., Gheorghe. I, Curutiu. C., Holban. A.M., Picu. A., Petcu. L., Chifiriuc. M. C. Aspects of Gut Microbiota and Immune System Interactions in Infectious Diseases, Immunopathology, and Cancer. Front. Immunol., 15 August 2018 https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fimmu.2018.01830/full (16.03.2020)
- Azadeh. M., Mahdi. V., Soodabeh. S. 2015.Echinacea purpurea: Pharmacology, Phytochemistry and Analysis Methods. https://www.phcogrev.com/article/2015/9/17/1041030973-7847156353 (16.03.2020)
- Z. M. Ross, E. A. O’Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin. 2001.Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder. https://aem.asm.org/content/67/1/475.full (16.03.2020)
- Raal, A. Farmakognoosia. Tartu ülikooli kirjastus 2010
- Margna, U. Fütoteraapia ravimine taimedega. Tallinn 2014