Kõikide maakera organismide vahel valitseb keerukas suhete rägastik, mistõttu tuleb enamusel organismidest pühendada märkimisväärne hulk ressursse teistest liikidest tulenevate ohtude kindlakstegemisele ja elimineerimisele. Alates pisimatest olevustest ainuraksetest kuni inimese organismini välja, on tõhusalt toimiv kaitsesüsteem olnud edu ja ellujäämise võtmeks (1). Inimorganismis on selliseks süsteemiks immuunsüsteem, mille peamine ülesanne on kaitsta organismi väliskeskkonnas leiduvate ohtude eest nagu haigusi põhjustavad organismid viirused ja bakterid (2). Vaatame lähemalt, millest sõltub immuunsüsteemi kujunemine.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi ülesanne on maksimaalselt efektiivse vastureaktsiooni ehk immuunvastuse loomine mitmesugustele välismõjudele. Nendeks välismõjudeks võivad olla näiteks mikroorganismid, toksiinid, siirdatud koed või kasvajarakud (3). On olemas kaht tüüpi immuunsust: loomulik ehk sünnipärane immuunsus, mis kujuneb välja sünnijärgselt ja ei ole väga spetsiifiline ning sünnijärgne omandatud ehk adaptiivne immuunsus, mis tekib elu jooksul vastavalt kokkupuutele haigusetekitajatega ja mille tagajärjel tekib immunoloogiline mälu.
Immuunsüsteemi kujunemine on pikaajaline protsess, mis kestab läbi terve elu ja vajab treenimist. Immuunsüsteemi treenimine toimub kokkupuutel mitmesuguste mikroorganismide ja viirustega ning mille tagajärjel kujuneb välja organismi immunoloogilne mälu.
Sünnipärane immuunsus reageerib haigustekitaja organismi tungimisel viivitamatult ja selle väljenduseks on põletikureaktsioon. Tekib palavik, mille füsioloogiline ülesanne on denatureerida sissetungija valke muutes need mittefunktsionaalseteks, samuti võib tekkida väsimustunne ja limaskestade rohkenenud sekreet. Edasiselt asub tööle omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse ning kujuneb välja immuunmälu – antikehad ja T lümfotsüüdid, mida on järgmisel kokkupuutel sama haigustekitajaga võimalik kiiresti kasutada vältides haigestumist. Immuunmälu tekkimisel põhineb ka vaktsineerimine (4).
Organismi immuunsüsteemi esimene alustala pannakse paika rinnapiimaga toitmisel. Imiku immuunsussüsteem on sündides veel välja kujunemata, eriti enneaegsete imikute puhul. Rinnapiim sisaldab mitmesuguseid immuunsüsteemi jaoks olulisi ühendeid (5). On teada rinnapiima haigestumist vähendav ja nakkuste eest kaitsev toime imetamisperioodil ja ka pikemaajalisem kasu peale laktatsiooniperioodi. Rinnapiimaga toitmine ei tähenda üksnes lapsele sobivas koguses ja vahekorras toitainete andmist vaid on olulised ka immuunsuse ja seedesüsteemi arenemiseks (6).
Selleks, et meie immuunsüsteem püsiks “töökorras” peaksime eelkõige vaatama üle oma eluviisi – vältima liigset stressi ja magamatust, mitte suitsetama ning mitte liialdama alkoholiga, vältima ülekaalu ning tegelema regulaarselt tervisespordiga ja otse loomulikult toituma tasakaalustatult.
Immuunsuse tugevdamine pakub huvi? Loe ka teisi artikleid sellel teemal: Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit, Immuunsüsteemi tugevdamine – millele tasuks oma toidulaual enim tähelepanu pöörata?
„Rasvad“ – see sõna võib esmapilgul teadjamale tunduda liigselt üldistav või mõnele olla isegi negatiivse varjundiga. Toidust ja toitumisest rääkides on korrektne rääkida „toidurasvadest“, mis
Vahemere dieet on maailmas tuntud ja tunnustatud toitumisviis, mis põhineb Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania traditsioonilisel toidukultuuril. Seda peetakse üheks kõige tervislikumaks dieediks maailmas ning
Lapse aju areng sõltub väga mitmest tegurist. Kui vaatame toitumise aspekti, siis ema rasedus- ja imetamiseaegsel ning hiljem väikelapseea toitumisel, on väga suur mõju lapse
Rahvatervise Akadeemia OÜ
Reg. nr: 12420977
KMKR nr: EE101821793
Majandustegevusteate nr: 223442
TERVISEKOOL
KONTAKT