Kõikide maakera organismide vahel valitseb keerukas suhete rägastik, mistõttu tuleb enamusel organismidest pühendada märkimisväärne hulk ressursse teistest liikidest tulenevate ohtude kindlakstegemisele ja elimineerimisele. Alates pisimatest olevustest ainuraksetest kuni inimese organismini välja, on tõhusalt toimiv kaitsesüsteem olnud edu ja ellujäämise võtmeks (1). Inimorganismis on selliseks süsteemiks immuunsüsteem, mille peamine ülesanne on kaitsta organismi väliskeskkonnas leiduvate ohtude eest nagu haigusi põhjustavad organismid viirused ja bakterid (2). Vaatame lähemalt, millest sõltub immuunsüsteemi kujunemine.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi ülesanne on maksimaalselt efektiivse vastureaktsiooni ehk immuunvastuse loomine mitmesugustele välismõjudele. Nendeks välismõjudeks võivad olla näiteks mikroorganismid, toksiinid, siirdatud koed või kasvajarakud (3). On olemas kaht tüüpi immuunsust: loomulik ehk sünnipärane immuunsus, mis kujuneb välja sünnijärgselt ja ei ole väga spetsiifiline ning sünnijärgne omandatud ehk adaptiivne immuunsus, mis tekib elu jooksul vastavalt kokkupuutele haigusetekitajatega ja mille tagajärjel tekib immunoloogiline mälu.
Immuunsüsteemi kujunemine on pikaajaline protsess, mis kestab läbi terve elu ja vajab treenimist. Immuunsüsteemi treenimine toimub kokkupuutel mitmesuguste mikroorganismide ja viirustega ning mille tagajärjel kujuneb välja organismi immunoloogilne mälu.
Sünnipärane immuunsus reageerib haigustekitaja organismi tungimisel viivitamatult ja selle väljenduseks on põletikureaktsioon. Tekib palavik, mille füsioloogiline ülesanne on denatureerida sissetungija valke muutes need mittefunktsionaalseteks, samuti võib tekkida väsimustunne ja limaskestade rohkenenud sekreet. Edasiselt asub tööle omandatud immuunsus, mis tekitab väga spetsiifilise konkreetset tõvestajat hävitava vastuse ning kujuneb välja immuunmälu – antikehad ja T lümfotsüüdid, mida on järgmisel kokkupuutel sama haigustekitajaga võimalik kiiresti kasutada vältides haigestumist. Immuunmälu tekkimisel põhineb ka vaktsineerimine (4).
Organismi immuunsüsteemi esimene alustala pannakse paika rinnapiimaga toitmisel. Imiku immuunsussüsteem on sündides veel välja kujunemata, eriti enneaegsete imikute puhul. Rinnapiim sisaldab mitmesuguseid immuunsüsteemi jaoks olulisi ühendeid (5). On teada rinnapiima haigestumist vähendav ja nakkuste eest kaitsev toime imetamisperioodil ja ka pikemaajalisem kasu peale laktatsiooniperioodi. Rinnapiimaga toitmine ei tähenda üksnes lapsele sobivas koguses ja vahekorras toitainete andmist vaid on olulised ka immuunsuse ja seedesüsteemi arenemiseks (6).
Selleks, et meie immuunsüsteem püsiks “töökorras” peaksime eelkõige vaatama üle oma eluviisi – vältima liigset stressi ja magamatust, mitte suitsetama ning mitte liialdama alkoholiga, vältima ülekaalu ning tegelema regulaarselt tervisespordiga ja otse loomulikult toituma tasakaalustatult.
Immuunsuse tugevdamine pakub huvi? Loe ka teisi artikleid sellel teemal: Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit, Immuunsüsteemi tugevdamine – millele tasuks oma toidulaual enim tähelepanu pöörata?
Viimastel aastakümnetel on taimsed valguallikad inimeste toidulaual muutunud üha olulisemaks. Aina enam tehakse teadlikke samme loomse toidu, ennekõike liha– ja piimatoodete tarbimise vähendamiseks. Sellel trendil on
Pane kaks rusikat kokku, kõrvuti. Just nii suur on sinu aju! Kujuta ette, kui palju geniaalseid ideid ja tundeid seal peitub. Ta juhib, reguleerib ja
Varasemas blogipostituses sai tehtud sissejuhatus sellesse, kuidas toit mõjutab meie veresuhkru taseme kõikumist – täpsemalt siis glükeemilise indeksi (GI) kasutamisest ja selle abil toiduvalikute jälgimisest.
Rahvatervise Akadeemia OÜ
Reg. nr: 12420977
KMKR nr: EE101821793
Majandustegevusteate nr: 223442
TERVISEKOOL
KONTAKT