Astelpaju- väge täis kuldne pärl

Sügise saabudes saame rõõmustada ka järjest valmivate marjade üle. Astelpaju (Hippophae rhamnoides) on üks kuldne pärl meie maal. Nimelt on nendes pigem külmemas kliimas kasvavates marjades unikaalne koostis fenoolsete ühendite (eriti flavonoidide), vitamiinide, küllastumata rasvhapete ja fütosteroolide (beta-sitosterooli) näol. Just rikkaliku bioaktiivsete ühendite sisalduse tõttu on astelpajude toidulauale lisamine tänuväärne südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise, antibakteriaalse, põletikuvastase ja nahahaiguste vastase toime seisukohalt. Soodsa toitainete koostise ja koosluse tõttu on taimede kasutamine levinud ka farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses.

Keeruliste oludega kohaneja

Astelpaju on parasvöötmes 2-4 meetri kõrguseks kasvav taim, täpsemalt pärineb Kesk-Aasiast, Põhja- ja Lääne-Euroopast. Tänapäeval kasvatatakse astelpajusid ka Ameerikas ja Kanadas. Üldiselt on tegemist ka keeruliste tingimustega kohaneva taimega. Nimelt Venemaal pärinevad suured populatsioonid mägistelt aladelt – vahemikus 1200 m ja 2000 m üle merepinna. Astelpaju kannatab ekstreemseid temperatuure vahemikus -43˚C kuni +40˚C. Kuigi taim suudab vastu panna ka põuale, kasvab see looduslikult aladel, kus on aastas 400-600 mm sademeid. Lisaks kohaneb astelpaju ka pinnase soolsuse ja happelisusega. Astelpaju jõuline vegetatiivne paljunemine ning tugev ja kompleksne juurestik lämmastiku siduvate sõlmedega teevad sellest taimest optimaalse pioneertaime.

Astelpaju tervist toetavad funktsioonid

Astelpaju on rikkalik C-vitamiini allikas, kuid lisaks leidub selles nii E-, B-, K_1-, D- ja A-vitamiini, kui ka foolhapet. C-vitamiin hoolitseb kollageeni sünteesi, korrektse rakumembraani terviklikkuse säilitamise eest, samas kui K-vitamiin täidab maohaavandite riski vähendamise, veritsuse ennetamise ja nahakahjustuse korral selle taastamise rolli. E-vitamiinil ehk tokoferoolil on valuvaigistav toime ning kaitseb degeneratiivsete muutuste, tromboosi ja lihaskrampide eest.

Fütosteroolidel on veresoonte lupjumise, põletikuvastane- ja antibakteriaalne toime, alandades ka maohaavandite riski ja vere kolesteroolitaset.

Fenoolsed ühendid reguleerivad südamerütmi, ennetavad kasvajate teket, leevendavad vananemise sümptomeid ja toetavad immuunsüsteemi antioksüdantidena.

Mida küpsemad marjad, seda suurem on fenoolsete ühendite ja askorbiinhappe, millel on samuti antioksüdandi omadused, sisaldus. Rõõmustav on ka fakt, et astelpaju tervist toetavad koostisosad säilivad ka marjadest valmistatud moosides, mahlades ja tinktuurides.

Astelpaju mitmekülgne otstarve

Lisaks marjadele, leidub palju kasulikku ka astelpaju lehtedes, juurtes ja seemnetes. Nii viljalihast kui ka seemnetest valmistatud õlid, mis on oma terapeutilise toime tõttu väga nõutud, on väärtuslikud tooted oma unikaalse rasvhapete sisalduse tõttu. Seemnetest õli sisaldab rikkalikult oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid (30-40% linoleenhapet ja 20-35% linoolhapet). Pehmetest osadest (koor ja viljaliha) tehtud õli aga valdavalt oomega-7-rasvhappeid (16-54% palmitoolhapet), mille kõrge sisaldus on taimede puhul ebatavaline. Küll aga varieerub rasvhapete sisaldus taime päritolust, sh kliimast ja kasvutingimustest, sõltuvalt. Astelpajuõli kasutatakse naha, limaskesta ja immuunsüsteemi taastamiseks ja tervendamiseks, peamiselt vähi- ja südame-veresoonkonnahaiguste ravis.

Küllastumata rasvhapete ülesandeks on veel ka luude tervise ja kognitiivse funktsiooni edendamine, avaldades positiivset mõju neuroloogilistele häiretele nagu depressioon, skisofreenia ja Alzheimer’i tõbi.

Lisaks õlidele on võimalik astelpaju taimeosadest teha ka teed, mille valmistamiseks on erinevaid viise. Seemnetest valmistatud teel on kõhtu lahtistav toime ja seetõttu kasutatakse seda kaalu alandamisel. Lehtedest valmistatud infusioonidel on kõhulahtisuse vastane toime. Marjadest valmistatud teel on immuunsüsteemi tugevdav ja nahahaiguste vastane toime.

Sportlase salarelv

Lisaks on leitud, et astelpajulehtedest valmistatud toidulisandid võivad suurendada sooritusvõimekust ja kaitsta oksüdatiivse stressi eest, mida kurnav ja intensiivne treening põhjustab. Siiani on järeldused tehtud küll loomkatsete põhjal, kuid suur bioaktiivsete ühendite sisaldus astelpajutaime saadustes viitab selle olulisusele ka sportlaste toidulaual, eelkõige immuunsuse toetamise eesmärgil.

Astelpaju on suurepärane lisand näiteks hommikupudrule. Vaata retsepti kaerahelbepuder astelpajumarjadega.

Kui oled huvitatud tervise toetamisest läbi tervisliku toitumise, siis oled oodatud meie toitumisnõustaja õppesse.

Kasutatud kirjandus

Krejcarova, J., Strakova, E., Suchy, P., Herzig, I. and Karaskova, K., 2015. Sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.) as a potential source of nutraceutics and its therapeutic possibilities – a review. Acta Veterinaria Brno, [e-journal] 84(3), pp.257-268. https://doi.org/10.2754/avb201584030257.
Li, H., Ruan, C., Ding, J., Li J., Wang, L. and Tian, X., 2020. Diversity in sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.) accessions with diferent origins based on morphological characteristics, oil traids, and microstatellite markers. Plos One, [a-journal] 15(3): e0230356. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0230356.
Li, T.S.C. and Schroeder, W.R., 1996. Sea Buckthorn (Hippophae rhamnoides L.): A Multipurpose Plant. Hort Technology, [e-journal] 6(4), pp.370-380. https://doi.org/10.21273/HORTTECH.6.4.370.
Olas, B., Skalski, B. and Ulanowska, K., 2018. The Anticancer Activity of Sea Buckthorn [Eleagnus rhamnoides (L.) A. Nelson]. Frontiers in Pharamacology, [e-journal] 9(232). https://doi.org/10.3389/fphar.2018.00232.
Solà Marsinach, M. and Pellejero Cuenca, A., 2019. The impact of sea buckthorn fatty acids on human health. Lipids in Health and Disease, [e-journal] 18(145). https://dx.doi.org/10.1186%2Fs12944-019-1065-9.
Zheng, X., Long, W., Liu, G., Zhang, X. And Yang, X., 2012. Effect of seabuckthorn (Hippophae rhamnoides ssp. Sinensis) leaf extract on the swimming endurnace and exhaustive exercise-induced oxidative stress of rats. Journal of the Science of Food and Agriculture, [e-journal] 92(4), pp.736-742. https://doi.org/10.1002/jsfa.4634.

Autorist

Teele Tiidt

Teele on lõpetanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee sporditoitumise programmi ning Kopenhaageni Ülikooli Kolledžis globaalse toitumise ja tervise eriala.