Miks on toitude hapendamine tervisele kasulik?

Sügise saabudes ning koduste köögiviljade valmides hakkavad perenaised usinasti aias leiduvat head-paremat talveks sisse tegema. Kuidas aga valmistada köögivilju nii, et neist saada maksimaalset kasu? Mida annab meile toitude hapendamine?

Köögiviljade töötlemine tervist toetaval viisil

Kuigi tänapäeval on levinumaks köögiviljade säilitamise ja sissetegemise viisiks marineerimine, ei ole see sama, mis hapendamine (fermenteerimine/kääritamine). Marineerimisel kasutatakse köögiviljade säilitamisel äädikat, soola, suhkrut ning erinevaid maitseaineid ja vürtse. Hapendamisel aga teevad kogu „töö“ ära piimhappebakterid.

Hapendamine on tuhandeid aastaid vana toidu säilitamise ja töötlemise viis, mille käigus säilib ning isegi paraneb toidu toitainete sisaldus (eeskätt C-, A- ning B-vitamiinide osas). Lisaks toidu säilitamisele suureneb hapendatud toitudes piimhappebakterite sisaldus. Piimhappebakterid kui probiootikumid mõjutavad positiivselt nii meie seedimist kui soolestiku tasakaalu, kuid lisaks sellele on hapendamine kasulik ka mitmetes teistes aspektides.

Hapendatud toitude söömine on tervisele kasulik

Nagu öeldud, on hapendatud toidud piimhappebakterite rikkad ja nende söömisel lisame oma soolestiku mikrobioomile kasulikke baktereid ja ensüüme.

Hapendamise käigus lõhustatakse toidus sisalduvad suhkrud ja tärklis, mistõttu on fermenteeritud toite kergem seedida. Näiteks lõhustub piima hapendamisel laktoos glükoosiks ja galaktoosiks, muutes inimestel, kelle jaoks on laktoos raskesti seeditav ja seedevaevusi tekitav, piimatooted paremini talutavaks.

Lisaks suurendab hapendamine vitamiinide ja mineraalainete kättesaadavust ning paremat imendumist. Nii paraneb kasulike bakterite suurendamisel soolestikus nende võime toota kehale vajalikke B-vitamiine ja sünteesida K-vitamiini.

Soolestikus asub suur osa meie immuunsüsteemist. Kasutades probiootilisi toite, toetame lisaks üldisele mikrofloorale ka soolestiku limaskesta. Kui kasulikke soolebaktereid on vähe, saavad kasvada ja vohada haigusttekitavad mikroobid, soodustades põletikulisi seisundeid. Soolestiku mikrofloora mõjutab läbi „soole-aju telje“ ka meie meeleolu ja närvisüsteemi. Näiteks toodetakse soolestikus serotoniini ning arvatakse, et terve soolestik on seotud meie vaimse tervise ja meeleseisundiga.

See on aga vaid väike osa hapendamise kasulikust mõjust. Neid, kes soovivad hapendamise kohta saada põhjalikumaid teadmisi ning omandada praktilisi oskusi, neid ootame osalema 2-päevasele põhjalikule ja praktilise koolitusele „Hapendatud toidud ja kääritatud joogid“. Koolitusel saab lisaks hapendamise alusteadmistele praktilise õppe kägus teada kuidas ja milliseid köögivilju hapendada ning miks need tervisele nii head on!

Kes soovib aga omal käel kohe purgi või paar köögivilju hapnema panna, saab lugeda täpsemaid hapendamise juhiseid meie varasemast blogipostitusest.