+372 5557 4423 siret@rahvatervis.ee

Blogi

Toit ja keskkond
süsiniku jalajälg
22 sept. 2020

Mis on sinu toidulaua süsiniku jalajälg?

//
Kommentaarid0
/

Kas inimene mõjutab kliimat?

Kliima soojenemisest on räägitud aastakümneid. Aktivistid on teemale igal võimalusel tähelepanu tõmmanud, kuni Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg osutus mõne aasta eest lõpuks selleks kriitiliseks liivateraks, mis kliimateemade publikut oluliselt laiendas. On vaieldud, kas kliima tõesti soojeneb ning kas selle põhjuseks on inimesed ja maailma majandus või see on loomulik protsess. Pariisi kokkulepe 2015 (1) on ses mõttes märgiline – vähemalt vaieldakse nüüd, milliseid meetmeid ja mis mahus tuleks rakendada.

CO2 ja süsiniku jalajälg

Süsiniku jalajälg (carbon footprint) on kõigil ja kõigel. See on kokkuleppeline märk või jälg, mille jätab keskkonda iga inimene, toode või tegevus, mille käigus vabaneb nö liigset süsinikku (mõõdetakse peamiselt CO2 kaudu). Eestlaste rahvuslik süsiniku jalajälg on üsna suur, sest meie CO2 emissioon on põlevkivi energeetika tõttu Luksemburgi järel Euroopas teisel kohal (3).

CO2 kuulub kasvuhoone gaaside hulka, sest tal on võime absorbeerida ja kiirata soojust. CO2 pole üdini halb, tal on oma oluline osa selles, et meie planeedil on tekkinud eluks sobivad temperatuurid. CO2 puhul on võtmeküsimus tasakaal. Paraku on inimesed tööstusrevolutsioonist alates seda häirinud: viimase saja aasta keskmised temperatuurid on juba tõusnud 1˚C võrra. Teadlased ennustavad, et 21. sajandi lõpuks võivad keskmised temperatuurid tõusta lisaks 3-4 ˚C. Mõni kraad ei tundu ehk nii oluline, kuid reaalselt toob see kaasa tõsiseid kliima muutusi ning elustiku väljasuremislaine (4).

Toit ja CO2

Suur osa süsiniku jalajäljest võib kergesti märkamata jääda, kui ei arvestata erinevaid etappe ja protsesse, mis toote või teenuse tarbimisele eelnevad ja/või järgnevad. Isikliku süsiniku jalajälje väljaarvutamiseks leiab internetis hulgaliselt kalkulaatoreid. Mõned neist jagavad ka soovitusi, kuidas oma jalajälge vähendada.

Transpordi või kütuse CO2 keskkonda paiskumine tundub loogiline, aga hulk vabanevast (liigsest) CO2-st pärineb ka toiduainetööstusest – nimelt on süsiniku jalajälg ka igal toidul ja toiduainel. Toidu puhul tuleb arvestada CO2 hulka, mis vabanes kasvatamise, korjamise, töötlemise, pakendamise, transpordi ja muude etappide käigus. Üks suur sektor on loomakasvatus, kuid ka põllumajandus omab üsna suurt jalajälge. Näiteks kohvi, kakao, palmiõli, avokaadode ja mitmete teiste toiduainete kasvatamisel on märkimisväärne mõju keskkonnale.

Ka indiviidi tasandil teadlike valikute tegemine on oluline!

Süsiniku jalajälje vähendamine võib tunduda liiga suur probleem, et seda vaid üksikisiku tasandil lahendada. Siiski, ühe inimese valikud mõjutavad tema lähedal olevate inimeste valikuid ja kriitilise massi tekkimisel on võimalikud väga suured muutused. Tarbijana on igal inimesel võimalus oma käitumisega suunata tootjaid tegema paremaid valikud kõigi jaoks.

Kuidas vähendada süsiniku jalajälge oma toidulaual:

  • Suurenda menüüs taimse toidu osakaalu. See mõjub hästi nii tervisele kui rahakotile, sest üldjuhul sööb eestlane rohkem liha kui soovituslik.
  • Eelista kodumaist või võimalikult lähedal kasvatatud/toodetud toitu, mille transportimiseks ei kulu nii palju ressurssi.
  • Puu- ja köögivilju ostes arvesta hooaegadega. Väljaspool hooaega millegi kasvatamine nõuab rohkem energiat. Vahe on ka hinnas, maitses, toiteväärtuses ning säilitamiseks kasutatud vahendites.
  • Mõtle oma toidukorrad läbi ja ära lase toitu raisku.
  • Pööra tähelepanu toote pakendusviisile või kasuta oma pakendit (riidest kotid, võrgus, karbid)
  • Tunne huvi, mis on erinevate toiduainete süsiniku jalajälg. Seda saad arvutada näiteks: http://jalajalg.positium.ee/ või https://www.nature.org/en-us/get-involved/how-to-help/carbon-footprint-calculator/.

 

Kui soovid omandada sügavamaid teadmisi sellest, milline on igapäevaste toiduvalikute mõju keskkonnale, osale koolitusel “Keskkonnateadlik toitumine”. Vaata rohkem:

Keskkonnateadlik toitumine

 

Kasutatud allikad:

  1. Pariisi kokkulepe Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe
  1. “Climate change and coronavirus: Five charts about the biggest carbon crash” BBC News 6. mai 2020 https://www.bbc.com/news/science-environment-52485712
  1. Worldometer https://www.worldometers.info/co2-emissions/estonia-co2-emissions/
  1. „The Science of Carbon Dioxide and Climate“, State of the Planet, Earth Institute, Columbia University https://blogs.ei.columbia.edu/2017/03/10/the-science-of-carbon-dioxide-and-climate/

Kirjuta kommentaar

Olen tutvunud ja nõustun privaatsustingimustega

error

Jaga kasulikku infot ka teistega!