Kuidas raseda toitumine mõjutab ta beebit?

Raseda toitumine

“Sa pead toituma tervislikult. Kuula enda keha,” kõlavad rasedatele antavad soovitused. Aga kui mu keha ütleb, et ta vajab magusat? Kas siis ei peaks enda keha kuulama? Või peaks pigem ikkagi kuulama enda mõistuse häält, mis ütleb, et ebatervislik toit on halb? Kas tõesti minu toitumine rasedana mõjutab kuidagi mu beebit? Lühidalt, jah. Kuidas see on võimalik ja milline on rasedana toitumise mõju beebile, saadki kohe teada.

Kõik saab alguse soolestiku mikrobioomist. Mis asi see mikrobioom veel on? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et meie limases soolestikus elab suur hulk väga väikeseid tegelasi – baktereid, seeni, arhesid ja viiruseid, kes omavad meie tervisele väga suurt mõju. Tuleb välja, et need samad väikesed tegelased on võimelised mõjutama nii meie toidu imendumist, aga ka meie ajus toimuvat: meie meeleolu, une kvaliteeti kui ka ärevuse taset. Okei, see soolestiku mikrobioom on oluline, aga kuidas see on seotud toitumisega?

Nimelt meie elustiili erinevad tegurid, näiteks liikuvumine, uni, vaimne stress ja sinna hulka ka toitumine, mõjutavad seda, millised neist soolestiku mikroobidest jäävad meie sees ellu ja millised ei jää. Leidub meie jaoks kasulikke baktereid, kes armastavad tervislikku toitu ja neid baktereid, kes muudavad meid haigeks. Viimased armastavad ebatervislikku toitu. On aina enam uuringuid, mis kirjeldavad seoseid erinevate normaalse raseduse kõrvalekallete ja mikrobioomi vahel. Näiteks on leitud seoseid, et enneaegne sünd, loote kasvuhäired, rasedusdiabeet ja preeklampsia, on seotud ema soolestiku mikroobide tasakaalu häirumisega. Pole kahtlust, et need seisundid on ohtlikud nii ema kui ka lapse ellujäämise jaoks ning kõik võimalikud viisid nende ennetamiseks on väga tähtsad.

Aga mõju ema toitumisel beebile pole vaid raseduse ajal. On leitud, et ema rasedusaegsel mikrobioomil on mõju ka lapse edasise elu tervisele. Näiteks on loomuuringutes leitud, et muutused emaslooma mikrobioomis mõjutavad järglase ajus närvirakkude ühenduvust. See tähendab, et järglasel, kellel on vähem erinevaid liike ja kehvemate bakterite ülekaal soolestikus esineb tõenäolisemalt:

  • probleemid ärevusega (rahutum uni),
  • kerge stressile reageerimine (beebi hakkab kergesti nutma),
  • seedemured (seedemuredega beebi tähendab veel rahutumat und),
  • esineb väiksem vaimne võimekus ja
  • muutunud hirmule reageerimine (liigne kartlikkus, suur eraldumishirm).

Seega toob rasedana soolestiku mikrobioomi häirumine tõenäolisemalt kaasa probleemid beebi unega. Et suuri uneprobleeme ennetada, siis tasub juba rasedana pingutada toitumise vallas.

Kokkuvõttes võiks rase läheneda toitumisele mõistusega. Jah, ebatervislik toit võib-olla väga maitsev, aga ka tervislik toit saab pakkuda rõõmu. Hoolitse enda soolestiku bakterite eest, sest rõõmsa, nutika ja hästi magava beebiga on elu palju lihtsam.

Allikad:

Yao, Y., Cai, X., Chen, C., Fang, H., Zhao, Y., Fei, W., Chen, F., & Zheng, C. (2020). The Role of Microbiomes in Pregnant Women and Offspring: Research Progress of Recent Years. Frontiers in pharmacology, 11, 643.

Loe Anette Ariana tegemistest rohkem tema kodulehelt www.stoneagesleep.com või tema Instagrami kontolt @une_ekspert.

Autorist

Anette Ariana Pärnits

Anette Ariana Pärnits

Anette on arst, autor, koolitaja, unenõustaja, kes on lõpetanud arstiteaduskonna hambaarstiteaduse cum laude.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Kevadväsimus

Kuidas leevendada kevadväsimust?

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top