Mis on sinu toidulaua süsiniku jalajälg?

Kas inimene mõjutab kliimat?

Kliima soojenemisest on räägitud aastakümneid. Aktivistid on teemale igal võimalusel tähelepanu tõmmanud, kuni Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg osutus mõne aasta eest lõpuks selleks kriitiliseks liivateraks, mis kliimateemade publikut oluliselt laiendas. On vaieldud, kas kliima tõesti soojeneb ning kas selle põhjuseks on inimesed ja maailma majandus või see on loomulik protsess. Pariisi kokkulepe 2015 (1) on ses mõttes märgiline – vähemalt vaieldakse nüüd, milliseid meetmeid ja mis mahus tuleks rakendada.

CO2 ja süsiniku jalajälg

Süsiniku jalajälg (carbon footprint) on kõigil ja kõigel. See on kokkuleppeline märk või jälg, mille jätab keskkonda iga inimene, toode või tegevus, mille käigus vabaneb nö liigset süsinikku (mõõdetakse peamiselt CO2 kaudu). Eestlaste rahvuslik süsiniku jalajälg on üsna suur, sest meie CO2 emissioon on põlevkivi energeetika tõttu Luksemburgi järel Euroopas teisel kohal (3).

CO2 kuulub kasvuhoone gaaside hulka, sest tal on võime absorbeerida ja kiirata soojust. CO2 pole üdini halb, tal on oma oluline osa selles, et meie planeedil on tekkinud eluks sobivad temperatuurid. CO2 puhul on võtmeküsimus tasakaal. Paraku on inimesed tööstusrevolutsioonist alates seda häirinud: viimase saja aasta keskmised temperatuurid on juba tõusnud 1˚C võrra. Teadlased ennustavad, et 21. sajandi lõpuks võivad keskmised temperatuurid tõusta lisaks 3-4 ˚C. Mõni kraad ei tundu ehk nii oluline, kuid reaalselt toob see kaasa tõsiseid kliima muutusi ning elustiku väljasuremislaine (4).

Toit ja CO2

Suur osa süsiniku jalajäljest võib kergesti märkamata jääda, kui ei arvestata erinevaid etappe ja protsesse, mis toote või teenuse tarbimisele eelnevad ja/või järgnevad. Isikliku süsiniku jalajälje väljaarvutamiseks leiab internetis hulgaliselt kalkulaatoreid. Mõned neist jagavad ka soovitusi, kuidas oma jalajälge vähendada.

Transpordi või kütuse CO2 keskkonda paiskumine tundub loogiline, aga hulk vabanevast (liigsest) CO2-st pärineb ka toiduainetööstusest – nimelt on süsiniku jalajälg ka igal toidul ja toiduainel. Toidu puhul tuleb arvestada CO2 hulka, mis vabanes kasvatamise, korjamise, töötlemise, pakendamise, transpordi ja muude etappide käigus. Üks suur sektor on loomakasvatus, kuid ka põllumajandus omab üsna suurt jalajälge. Näiteks kohvi, kakao, palmiõli, avokaadode ja mitmete teiste toiduainete kasvatamisel on märkimisväärne mõju keskkonnale.

Ka indiviidi tasandil teadlike valikute tegemine on oluline!

Süsiniku jalajälje vähendamine võib tunduda liiga suur probleem, et seda vaid üksikisiku tasandil lahendada. Siiski, ühe inimese valikud mõjutavad tema lähedal olevate inimeste valikuid ja kriitilise massi tekkimisel on võimalikud väga suured muutused. Tarbijana on igal inimesel võimalus oma käitumisega suunata tootjaid tegema paremaid valikud kõigi jaoks.

Kuidas vähendada süsiniku jalajälge oma toidulaual:

  • Suurenda menüüs taimse toidu osakaalu. See mõjub hästi nii tervisele kui rahakotile, sest üldjuhul sööb eestlane rohkem liha kui soovituslik.
  • Eelista kodumaist või võimalikult lähedal kasvatatud/toodetud toitu, mille transportimiseks ei kulu nii palju ressurssi.
  • Puu- ja köögivilju ostes arvesta hooaegadega. Väljaspool hooaega millegi kasvatamine nõuab rohkem energiat. Vahe on ka hinnas, maitses, toiteväärtuses ning säilitamiseks kasutatud vahendites.
  • Mõtle oma toidukorrad läbi ja ära lase toitu raisku.
  • Pööra tähelepanu toote pakendusviisile või kasuta oma pakendit (riidest kotid, võrgus, karbid)
  • Tunne huvi, mis on erinevate toiduainete süsiniku jalajälg. Seda saad arvutada näiteks: https://jalajalg.positium.ee/ või https://www.nature.org/en-us/get-involved/how-to-help/carbon-footprint-calculator/.

 

Kasutatud allikad:

  1. Pariisi kokkulepe Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/rahvusvahelised-kokkulepped/pariisi-kokkulepe
  1. “Climate change and coronavirus: Five charts about the biggest carbon crash” BBC News 6. mai 2020 https://www.bbc.com/news/science-environment-52485712
  1. Worldometer https://www.worldometers.info/co2-emissions/estonia-co2-emissions/
  1. „The Science of Carbon Dioxide and Climate“, State of the Planet, Earth Institute, Columbia University https://blogs.ei.columbia.edu/2017/03/10/the-science-of-carbon-dioxide-and-climate/

Autorist

Rahvatervise Akadeemia

Rahvatervise Akadeemia

Rahvatervise Akadeemiast leiad oma ala professionaalid, kellelt saad toimivad ja praktilised teadmised, kuidas tagada vaimne ja füüsiline heaolu, püsida terve, ennetada haigusi ja leida tee terviseni.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Kevadväsimus

Kuidas leevendada kevadväsimust?

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul

Immuunsüsteemi tugevdamine toiduga

Immuunsüsteemi tugevdamine – supertoit

Viirushaiguste hooajal kipume pikemalt juurdlemata uskuma immuunsust tugevdavate preparaatide, eliksiiride ja pulbrite reklaamlauseid. Piisab paari sotsiaalmeediapostituse nägemisest ning oleme valmis kulutama suuri summasid toodetele, mis

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top