Heaolu tähtsus äreval ajal

Tänases ärevas maailmas on ilmselt paratamatu, et muremõtted aina painavad ja stressihormoonid  võtavad võimust. Kui ärevust tekitavaid hetki tekib järjepidevalt ja stressifoon ei taandu, on organismile lasuv koormus väga kurnav ning üha enam võib tähelepanu oma heaolu eest seismisel kaduda.

Rutiinsed elurütmid

Inimese keha on võimas ja vastupidav. Ta saab hakkama kõiksugustes olukordades, peab vastu ja adapteerub vastavalt oludele.  Kõige edukamalt peab ta ümbritsevatele negatiivsetele mõjudele vastu aga siis, kui keha baasvajadused on kaetud ja igapäevarutiinid on paigas.

Nii magamaminemise kui ärkamise ajad olgu võimalikult ühtviisi rütmis sõltumata päevast, kuust ja aastaajast. Ka ööune pikkus võiks olla ühtmoodi nii nädala sees kui kauaoodatud nädalavahetusel. Kuna une ajal toimuvad kehas puhastus- ja tervenemisprotsessid ning jõu- ja energiavarude taastumine, ei lase kõrvalekalle unereziimis oma tagajärgi oodata kaua. Juba järgmisel hommikul on tunda väsimust ja enesetunde langust.

Veelgi enam, eirates keha vajadust heita magama, kasvab toiduenergiavajadus ja suurenevad isud. Lausa vägisi viivad jalad külmkapi juurde ja isu on selliste toitude järele, mida puhanud keha tavaliselt ei ihka. Kehale vajalik piisav uni sätib ka isu reguleerivate hormoonide tasakaalu taas paika ja kontrollimatuid isusid enam unevõla kaela ei saa ajada.

Samaväärse tähtsusega on regulaarsus söömisharjumustes. Igapäevane rutiin söömise ajastamises loob kehale teadmise, et toiduenergia saamine on järjepidev ja varusid rasvarakkudesse koguda ei ole vaja. Süües regulaarselt 4-5 korda päevas 2-3 tunniste vahedega, saab aju normaalselt talitleda ja meelolu ka kriitilises olukorras õiges suunas juhtida.

Valikud toidulaual

Vähemtähtis ei ole aga küsimus, millist toitu oma kehale pakkuda? Ilmselt ei ole kellelegi võõras mõiste – taldrikureegel, mida ikka ja jälle peaks enesele silme ette manama. Selle kohaselt võiks pool taldrikust hõlmata mikrotoitaineterikas taimne kraam, mis keerulisel perioodil vaat et tähtsamalgi kohal kui rahulikumal ajal.

Stressiga toimetulek seab kehale üsna suured nõudmised võitlemaks rakkude ja kudede tasandil tasakaalu nimel. Kestev psühhosotsiaalne stress väsitab immuunsüsteemi toimemehhanisme ja organismi vajadus immuunsuse toetamiseks on suurenenud. Võtmeroll lasubki siinkohal mikrotoitainetel, antioksüdantidel ja bioaktiivsetel ühenditel, mida valdavalt taimne toit meile pakub. Toidulaual tasuks tähelepanu suunata asjaolule, et mida rohkem jõuab looduslikke värve sinu kõhtu, seda rohkem omastad ka antioksüdante. Hoides oma toidulaual hulganisti erinevaid värvilisi vilju, marju ning pähkleid ja seemneid, on tasakaalu nimel antud üks võimas vastulöök.

Rahulikuma meele jaoks

Otsides toidust toetust närvisüsteemi heaks, saab tähelepanu pöörata mineraalaine magneesiumi ja B-grupi vitamiinide poole. Siinkohal on oluline rõhutada, et sünteetiline mikrotoitaine toidulisandina ei pruugi toimida sama efektiivselt kui toidu koostises olev ühend. Naturaalses toidus toimib koostoime põhimõte, kus teised biaoktiivsed ühendid soodustavad mikrotoitaine imendumist ja tõhustavad selle toimet.

Nii magneesiumit kui B-vitamiine leidub rikkalikult seemntes ja pähklites, täisteraviljas ja lehtköögiviljades. Magneesiumist pakatab veel lisaks brokoli, banaan, toorkakao ning B-vitamiine leidub külluslikult munas, maksas, mereandides ja piimatoodetes. Pidades silmas eelnevalt kõlanud regulaarse söömise mõtet, on igati nutikas hoida pähklikotike alati läheduses, et vahepalaks peotäis põske pista ja järgmise toidukorrani vastu pidada.

Kahjuks arvatakse sageli, et üheks kiireks ja efektiivseks lahenduseks pingeseisundi leevendamiseks on alkohol. Murelik meel saaks leevendust ja unigi saabuks ruttu. Tegelikkuses lööb alkohol segamini unefaaside tavapärase rütmi ja ei lase organismis toimuvatel taastuvatel protsessidel loomulikult kulgeda. Vastupidiselt oodatule ollakse hommikul hoopis väsinud ja tuimestatud mõttedki on tagasi. Väsimus taastoodab närvilisust, unevõlg suunab ebatervislike toiduvalikuteni, mistõttu jäävad saamata vajalikud ja keha toetavad toitained.

Tähelepanu endale

See kõlab küll isekalt, kuid tormilises maailmas saab toimida ja toime tulla üksnes enese heaolu esikohale seades. Meie igapäevaelus teadlikult loodud rütmid ja rutiinid annavad kehale sisemise kindluse ning mitmekülgne, värviline ja taimse toidu rohke menüü tagab parima kaitse stressirohkel ajal. Ka lennukis ohuolukorra tekkimisel oleme kohustatud esmalt ju enesele hapnikumaski ette panema ja alles seejärel saame abistada teisi – ikka selleks, et ise mõne aja pärast abivajaja rolli ei satuks. Kuidas teisiti see maailm üldse toimiks?

Autorist

Kärt Jalajas

Kärt Jalajas

Kärt on lõpetanud magistrantuuri kehakultuuri õpetaja erialal ja toitumisterapeudi õppe.
Jaga postitust

Artiklid samast kategooriast

Anne-Mai Küünemäe

Karjäärimuutja lugu – Anne-Mai Küünemäe

Rubriigis “Karjäärimuutja lood” jagame inspireerivaid lugusid inimestest, kes on teinud julge otsuse muuta oma senist eluteed, läbinud toitumisnõustaja koolituse ja alustanud uuelt lehelt. Uurime, milliseid

Liitu Rahvatervise Akadeemia meililistiga

Saadame sulle aeg-ajalt nippe ja inspiratsiooni toitumisest, liikumisest ja vaimsest tervisest.

Scroll to Top