Energiageel – mugavus või vajadus?

Energiageel ja selle kasutamine on sporditoitumise maastikul sagedasti küsimusi tekitav teema. Suur valik erinevaid geele teeb orienteerumise üsna keeruliseks, mistõttu heidame seekordses postituses valgust just kõnealusele tootele.

Milleks energiageel?

Süsivesikute tarbimine pikaajalise (suurema kui kahetunnise) koormuse vältel parandab sooritust. Võimalusi selleks on mitmeid: tarbida naturaalset toitu nagu banaan või kuivatatud puuviljad, spordijooke või hoopis energiageele. Otsused langetatakse sageli lähtuvalt vajalikust süsivesikute kogusest (30, 60 g, 90 g või 120 g tunnis), tarbitava toote mõjust seedesüsteemile ja harrastatavast spordialast, mille iseloom määrab energia tarbimise sobivuse kas tahkel või vedelal kujul.

Pikkade ja intensiivsete tegevuste puhul on energiageel n-ö sportlase mugavustoiduks, täites samaaegselt ka oma eesmärki keha energiaga varustada. Üldjuhul on geelid üsna kõrge süsivesikute kontsentratsiooniga, mistõttu ei pruugi suhkrute imendumine soolestikku kulgeda ilma probleemideta. Nii mõnelgi sportlasel võib sellega kaasneda näiteks kõhulahtisus või muu seedehäire. Hõlpsamaks omandamiseks on mõistlik kasutada isotoonilisi energiageele või tarbida tavapärasele geelile lisaks vett, et vältida vedelikupuudust ja seedeprobleemide tekkimist. Seejuures tuleb arvestada, et isotoonilistes geelides on süsivesikute sisaldus madalam.

Hüdrogeel – tulevikutegija?

Viimasel ajal on sporditoiduturul märgata ka üha rohkem hüdrogeele. Tegemist on lisanditega, milles on tavapärastes energiageelides sisalduvad süsivesikud kombineeritud pektiini (lahustuv kiudaine) ja alginaadiga (vetikates esinev polümeer) ning kokkupuutel madala pH-ga lahustega (nt maohape) toimub n-ö geelistumine, mille käigus „kapseldatakse“ süsivesikud. Kirjeldatud protsessi tulemusena peaksid sportlased kogema vähem seedeprobleeme, süsivesikud jõudma kiiremini lihastesse ja seega paranema ka sooritus. Läbiviidud uuringud, mida on vähe, ei ole suutnud veel tõestada hüdrogeelide suuremat kasutegurit võrreldes teiste süsivesikuid sisaldavate toodetega.

Seega tuleb jätkuvalt lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Järgi sporditoidu tarbimisel vajalikku lisaenergia kogust tulenevalt soorituse kestvusest ja intensiivsusest;
• Jälgi tootes esinevate süsivesikute tüüpe – erinevad süsivesikute allikad toetavad energia kiiremat imendumist;
• Tarbi võistlustel tuttavlikku toitu. Katsetused sporditoiduga tuleb läbi viia treeningperioodil, mis võistlusele võimalikult palju sarnaneb;
• Tee sporditoidu valik vastavalt individuaalsetele vajadustele, lähtudes spordiala iseloomust ning tagades mugavustunne kõhus;
• Vajadusel pea nõu toitumisnõustajaga, kes aitab individuaalseid vajadusi hinnata.

Kasutatud kirjandus:

1. Beelen, M., Cermak, N.M. and van Loon, L. J.C, 2015. Performance enhancement by carbohydrate intake during sport: effects of carbohydrates during and after high-intensity exercise. NederlandsTijdschrift Voor Geneeskunde, [e-journal] 159:A7465. Abstract only. Available through: National Library of Medicine website https://www.ncbi.nlm.nih.gov/ [Accessed 2 March 2022].
2. Jeukendrup, 2014. Carbohydrate Intake during exercise and performance. Nutrition, [e-journal] 20 (7-8), pp.669-77. 10.1016/j.nut.2004.04.017.
3. Marciani, L., Lopez-Sanchez, P., Pettersson, S., Hoad, C., Abrehart, N., Ahnoff, M. and Ström, A., 2019. Alginate and HM-pectin in sports-drink give rise to intra-gastric gelation in vivo. Food & Function, [e-journal] 12. https://doi.org/10.1039/C9FO01617A.