Toitumine

Viimastel aastakümnetel on taimsed valguallikad inimeste toidulaual muutunud üha olulisemaks. Aina enam tehakse teadlikke samme loomse toidu, ennekõike liha– ja piimatoodete tarbimise vähendamiseks. Sellel trendil on mitmeid põhjuseid. Küsitlused on näidanud, et kõige enam tuuakse põhjenduseks soovi parendada oma tervist. Kipume ju sööma kordades rohkem liha kui toitumissoovitused ette näevad ning seda seostatakse mitmete elustiilihaigustega. Samuti

Pane kaks rusikat kokku, kõrvuti. Just nii suur on sinu aju! Kujuta ette, kui palju geniaalseid ideid ja tundeid seal peitub.  Ta juhib, reguleerib ja kontrollib sinu keha. Kõik elus kogetu ja õpitu on tema käsutuses. Olles kõigest 2% keha kogumassist, kasutab üle kolmandiku glükoosist ning viiendiku kogu organismi hapnikuvajadusest. Kui huvitav, kas pole! Kuidas

Varasemas blogipostituses sai tehtud sissejuhatus sellesse, kuidas toit mõjutab meie veresuhkru taseme kõikumist – täpsemalt siis glükeemilise indeksi (GI) kasutamisest ja selle abil toiduvalikute jälgimisest. Kuivõrd GI-l on mitmeid puudusi, siis on oluline selgitada ka mõistet glükeemiline koormus (GK).  See mõõdik aitab paremini mõista, kuidas erinevad toidud mõjutavad veresuhkru taset, pakkudes seeläbi tõhusamat lähenemist tasakaalustatud

Tempeh on fermenteeritud sojaubadest tehtud kõrge valgusisaldusega toit, mis on tuntud oma rikkaliku maitse, tekstuuride mitmekesisuse ning kõrge toiteväärtuse poolest. Lisaks pakub see valgu kõrval ka rohkelt kiudaineid. Tempeh‘d võib kasutada mitmekülgselt – seda saab praadida, grillida või lisada salatitesse ja võileibadesse. Kõrge toiteväärtus ja mitmekülgsus muudavad tempeh’ ideaalseks valikuks neile, kes soovivad oma toidulauda rikastada.

Mõiste glükeemiline indeks (GI) taga peitub suhteliselt lihtne põhimõte. See näitab, kuidas mõjutavad veresuhkru taseme tõusu toidus sisalduvad süsivesikud ehk kui kiiresti ja kõrgele peale konkreetse toidu söömist ning süsivesikute imendumist veresuhkru tase tõuseb. Seega mõõdetakse GI-d vaid nende toitude puhul, mis sisaldavad süsivesikuid. Näiteks teraviljatooted (leib, sai, tatar, puder, saiake), puu- ja köögiviljad ning

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul kogetud päikesevalguse defitsiidile ja võimalikule vitamiinide ning mineraalainete vähesusele meie toidulaual. Hea on aga see, et on olemas mitmeid viise, kuidas seda seisundit leevendada ja oma energiataset tõsta. Jagamegi mõned

Me teame, et täisteravili, pähklid ja kaunviljad on väga väärtuslikud ja tervislikud toiduained, mis sisaldavad meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Selleks, et neis sisalduvatest toitainetest oleks meie organismile võimalikult suur osa omastatav, tuleb arvestada nende erinevate valmistamise võtetega. Meie esivanemad kasutasid kaun- ja teraviljade puhul erinevaid töötlemisviise nagu hapendamine, idandamine jm. Lisaks huvitavate maitsenüansside lisandumisele

Vanasti jõudsid meie toidulauale vaid herned ja oad, ent praeguseks on kaunviljade valik väga rikkalik – herned (harilik hernes, põldhernes, suhkruhernes), erinevad aed- ja põldoad, sojaoad, läätsed ja kikerherned. Paljudele üllatuseks on ka maapähklid hoopis kaunviljad, mitte pähklid nagu nime järgi võiks oletada. Kui varasemalt olime harjunud herneid ja ube kasutama klassikalistes suppides või hautistes

Liigne magusalembus on tuttav väga paljudele meist, kas pole? Suussulavas šokolaadis või magusas saiakeses võib peituda teinekord kõik see, mida hing nii väga vajab või keha igatseb. Vähesed jäävad magusa suhtes ükskõikseks. Mis teeb magusa sedavõrd võimsaks, et me seda nii väga armastame ja ihkame? Vastus peitub osalt evolutsioonis, kuid rolli mängib ka meie kõikuv veresuhkru