Toitumine

Mõiste glükeemiline indeks (GI) taga peitub suhteliselt lihtne põhimõte. See näitab, kuidas mõjutavad veresuhkru taseme tõusu toidus sisalduvad süsivesikud ehk kui kiiresti ja kõrgele peale konkreetse toidu söömist ning süsivesikute imendumist veresuhkru tase tõuseb. Seega mõõdetakse GI-d vaid nende toitude puhul, mis sisaldavad süsivesikuid. Näiteks teraviljatooted (leib, sai, tatar, puder, saiake), puu- ja köögiviljad ning […]

Kevadväsimus on iga-aastane väljakutse paljudele, tuues endaga kaasa energiapuuduse ja unisevõitu olemise. Kuigi meditsiinilise diagnoosina kevadväsimust ei tunta, peegeldab see organismi reaktsiooni pika talve jooksul kogetud päikesevalguse defitsiidile ja võimalikule vitamiinide ning mineraalainete vähesusele meie toidulaual. Hea on aga see, et on olemas mitmeid viise, kuidas seda seisundit leevendada ja oma energiataset tõsta. Jagamegi mõned

Me teame, et täisteravili, pähklid ja kaunviljad on väga väärtuslikud ja tervislikud toiduained, mis sisaldavad meile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Selleks, et neis sisalduvatest toitainetest oleks meie organismile võimalikult suur osa omastatav, tuleb arvestada nende erinevate valmistamise võtetega. Meie esivanemad kasutasid kaun- ja teraviljade puhul erinevaid töötlemisviise nagu hapendamine, idandamine jm. Lisaks huvitavate maitsenüansside lisandumisele

Vanasti jõudsid meie toidulauale vaid herned ja oad, ent praeguseks on kaunviljade valik väga rikkalik – herned (harilik hernes, põldhernes, suhkruhernes), erinevad aed- ja põldoad, sojaoad, läätsed ja kikerherned. Paljudele üllatuseks on ka maapähklid hoopis kaunviljad, mitte pähklid nagu nime järgi võiks oletada. Kui varasemalt olime harjunud herneid ja ube kasutama klassikalistes suppides või hautistes

Liigne magusalembus on tuttav väga paljudele meist, kas pole? Suussulavas šokolaadis või magusas saiakeses võib peituda teinekord kõik see, mida hing nii väga vajab või keha igatseb. Vähesed jäävad magusa suhtes ükskõikseks. Mis teeb magusa sedavõrd võimsaks, et me seda nii väga armastame ja ihkame? Vastus peitub osalt evolutsioonis, kuid rolli mängib ka meie kõikuv veresuhkru

Viirushaiguste hooajal kipume pikemalt juurdlemata uskuma immuunsust tugevdavate preparaatide, eliksiiride ja pulbrite reklaamlauseid. Piisab paari sotsiaalmeediapostituse nägemisest ning oleme valmis kulutama suuri summasid toodetele, mis lubavad anda meile kaitsevõime ning hoida kõikvõimalike tõbede eest. Immuunsüsteemi tugevdamine tõepoolest tugineb mitmete toitainete olemasolule. Mida siis tasuks menüüsse lisada? Immuunsüsteemi tugevdamine – järjepidev töö mitmel rindel Sombusel hooajal

Meie alateadvusesse on justkui sisse programmeeritud, et 1. jaanuaril algab uus elu ning aasta esimestel nädalatel on paljudel väga kõrge motivatsioon oma tervist ja vormi paremaks muuta. Tihti näeme aga seda, et silmnähtavaid muutusi tahetakse saavutada väga kiiresti ning võetakse korraga ette liiga suur amps. Nagu öeldakse, suur tükk ajab suu lõhki ja paraku jäävad

Kiired päevad võivad vajada kiireid lahendusi ning müsli- või energiabatoon tundub olevat üks sellistest võimalustest. Nagu nimigi ütleb, on see energia andmiseks. Nii võiksid müslibatoonid sobida kaasahaaramiseks trenni, kooli või mistahes puhuks, kui aega ja söömisvõimalusi napib, kuid nälg näpistab. Poeletil on müslibatoone aga sellises valikus, mis silme eest kirjuks võib võtta. Sööma kutsumiseks kõlavate

Pühad on kohe käes, kodud on valdavalt juba jõuluehteis, kingitusedki varakult valmis ostetud. Pühade ajal tuleb pere kokku, et nautida üksteise seltskonda ja head toitu. Meie eelkäijate uskumus oli, et nii jõulude ajal kui vana-aasta õhtul tuli süüa 7 korda, siis ei olnud uuel aastal söögipuudust. Süüa on hea, kuid mõelda võiks ka tervisele ja