Ärevus kui kõigi teiste protsesside pidur

Ärevuse kogemine on elu paratamatu ja normaalne osa, küsimata vanust ning selleks sobivaimat aega. Oleme kõik seda mõnes eluetapis kogenud lühemal või pikemal perioodil. Selle käivitajaks on enamasti konkreetsed elusündmused ja -kogemused ning omakorda nendest hargnevad mõtted, emotsioonid ja hirmud. Eelnevale lisaks saame sotsiaalsete olenditena tahtmatult osa ühiskonnas toimuvast. Seega on meie käitumisviisid ja tundumused suuresti mõjutatud ka ümbritsevate inimeste kogemustest. Tulemuseks võib olla nii vaimu kui füüsist haarav pinge ning keskpunktis on kurnavad negatiivsed mõtted ja emotsioonid. Ärevuses olles või hiljem vastavale eluperioodile tagasi vaadates tajume selle mõju ja tõdeme, et millegi sisutiheda ja edasiviivaga me sel ajal tegelikult tegeleda ei suutnud.

Ärevuses olemine takistab tavapäraseid igapäevaelu tegevusi. Sellest saavad mõjutatud sotsiaalne suhtlus, toitumis- ja liikumisharjumused, võime panustada töö juures, sõltuvuskäitumine ning teised eluvaldkonnad. Otsustamise ja sihipärase tegutsemisega seotud elu osad on justkui pausil. Mingid tundmused ja mõtted võivad käesoleva ja edasise osas isegi olla, kuid ”võitle või põgene” olukorras ei ole me võimelised midagi muutma, seda nii elus üldisemalt kui käitumismustrites. Mõtted ja tundmused ei ole päris selged ning motivatsioon puudub. Ärevus on justkui kõikide teiste protsesside pidur.

Mõningad ärevuse käivitajad

Inimestena on meil ühelt poolt palju ühist, kuid teiselt poolt oleme kõik ainulaadsed ja erilised. Sealhulgas häirivad ja mõjutavad meid negatiivses mõttes erinevad käitumismustrid ja olukorrad olenevalt meie elukogemustest ning isikuomadustest. Samas saab siiski arutleda mõningate üldisemate ärevuse käivitajate üle.

Erineval moel ja ulatuses avaldavad meie psüühilisele seisundile mõju traumaatilised elusündmused ja -kogemused. Näiteks lähedase inimese surm, enda või lähedase inimese raske haigus, keerulised lähedased suhted, majanduslikud raskused ja konfliktne igapäevane keskkond.

Osaliselt peitub sisemise pinge põhjus asjaolus, et võtame endi elus olemasolevat iseenesestmõistetavana ega märka, mis ja kes meid tegelikult toetavad. Samal ajal elame eelduste ja nõudmiste foonis, pidevalt midagi oodates. Kokkuvõtvalt, see kõik ”sööb” seesmiselt ning hoiab omakorda ärevust üleval. Selle asemel võiksime hakata märkama ja igapäevaselt tähelepanu pöörama kõigele positiivsele enda elus ja tunda tänulikkust ka pisemate rõõmustavate detailide üle.

Üheks kestva rahulolematuse ajendiks võib olla ka inimlik harjumus võrrelda ennast teistega ja nende näilise eluoluga. Unustades, et ka nemad on lihtsalt inimesed oma vaimsete kitsaskohtade ja haavatavusega. Seda tehes võimendame mõttetasandil enda elus ettetulevaid situatsioone.  Enda ja oma eluolu teistega võrdlemine on perspektiivitu ning vaid rahulolematust ja ärevust soodustav tegevus.

Kuidas ärevusega toime tulla

Kahjuks ei pääse me elus erinevatest kogemustest ning alati ei olegi kujunenud olukorraga kõige lihtsam leppida. Küll aga saame valida oma suhtumise ja tegutsemismustrid, laskmata ärevusel pidurdada kogu ülejäänud elu ning tegemisi. Toon välja mõningad meetodid, mis võivad ärevusega toimetulekul abiks olla.

Teksti autor: Angelika Randjärv, Toitumisnõustaja

Püsi kursis harivate terviseuudistega ja jälgi meid Facebookis ja Instagramis