Ärevus kui kõigi teiste protsesside pidur

oktoober 2, 2024
Kategooria: Vaimne tervis

Ärevus ja selle kogemine on elu paratamatu ja normaalne osa. Oleme kõik seda mõnes eluetapis kogenud lühemal või pikemal perioodil. Selle käivitajaks on enamasti konkreetsed elusündmused ja -kogemused ning omakorda nendest hargnevad mõtted, emotsioonid ja hirmud. Eelnevale lisaks saame sotsiaalsete olenditena tahtmatult osa ühiskonnas toimuvast. Seega on meie käitumisviisid ja tundumused suuresti mõjutatud ka ümbritsevate inimeste kogemustest. Tulemuseks võib olla nii vaimu kui füüsist haarav pinge ning keskpunktis on kurnavad negatiivsed mõtted ja emotsioonid.

Kuidas ärevus meie igapäevaelu mõjutab?

Ärevuses olemine takistab tavapäraseid igapäevaelu tegevusi. Sellest saavad mõjutatud sotsiaalne suhtlus, toitumis- ja liikumisharjumused, võime panustada töö juures, sõltuvuskäitumine ning teised eluvaldkonnad. Otsustamise ja sihipärase tegutsemisega seotud elu osad on justkui pausil. Mingid tundmused ja mõtted võivad käesoleva ja edasise osas isegi olla, kuid ”võitle või põgene” olukorras ei ole me võimelised midagi muutma, seda nii elus üldisemalt kui käitumismustrites. Mõtted ja tundmused ei ole päris selged ning motivatsioon puudub. Ärevus on justkui kõikide teiste protsesside pidur.

Ärevus ja selle peamised käivitajad

Inimestena on meil ühelt poolt palju ühist, kuid teiselt poolt oleme kõik ainulaadsed ja erilised. Sealhulgas häirivad ja mõjutavad meid negatiivses mõttes erinevad käitumismustrid ja olukorrad olenevalt meie elukogemustest ning isikuomadustest. Samas saab siiski arutleda mõningate üldisemate ärevuse käivitajate üle.

Erineval moel ja ulatuses avaldavad meie psüühilisele seisundile mõju traumaatilised elusündmused ja -kogemused. Näiteks lähedase inimese surm, enda või lähedase inimese raske haigus, keerulised lähedased suhted, majanduslikud raskused ja konfliktne igapäevane keskkond.

Osaliselt peitub sisemise pinge põhjus asjaolus, et võtame endi elus olemasolevat iseenesestmõistetavana ega märka, mis ja kes meid tegelikult toetavad. Samal ajal elame eelduste ja nõudmiste foonis, pidevalt midagi oodates. Kokkuvõtvalt, see kõik ”sööb” seesmiselt ning hoiab omakorda ärevust üleval. Selle asemel võiksime hakata märkama ja igapäevaselt tähelepanu pöörama kõigele positiivsele enda elus ja tunda tänulikkust ka pisemate rõõmustavate detailide üle.

Üheks kestva rahulolematuse ajendiks võib olla ka inimlik harjumus võrrelda ennast teistega ja nende näilise eluoluga. Unustades, et ka nemad on lihtsalt inimesed oma vaimsete kitsaskohtade ja haavatavusega. Seda tehes võimendame mõttetasandil enda elus ettetulevaid situatsioone. Enda ja oma eluolu teistega võrdlemine on perspektiivitu ning vaid rahulolematust ja ärevust soodustav tegevus.

Ärevus – kuidas sellega toime tulla?

Kahjuks ei pääse me elus erinevatest kogemustest ning alati ei olegi kujunenud olukorraga kõige lihtsam leppida. Küll aga saame valida oma suhtumise ja tegutsemismustrid, laskmata ärevusel pidurdada kogu ülejäänud elu ning tegemisi. Siin on mõningad meetodid, mis võivad ärevusega toimetulekul abiks olla.

Tegevused ärevuse maandamiseks:

Teadvusta oma mõtteid

Tõhus võimalus on harjutada ennast oma mõtteid ja tundeid teadvustama. Kui reageerisid olukorra või inimese käitumisviisi peale tavapäratult, siis proovi ära tunnetada, mis täpsemalt põhjustas sinus tekkinud tugeva reaktsiooni ning halva enesetunde? Oluline on, et oled seda tehes enda vastu aus. Samas küsi endalt, kuidas minu praegune tegevus või mõtete jada mind aitab? Millisel moel muutub selle tulemusel minu või teiste jaoks midagi paremaks? Kui nende küsimuste mõlemad vastused on ”ei kuidagi, ainult halvemaks”, siis milleks sellega jätkata?

Kirjuta

Kui sisemise ärevuse foon on kõrge, siis aitab oma kogemuste, mõtete ja emotsioonide läbikirjutamine kuni üksikute detailideni. See aitab teadvustada enda psüühikas toimuvat ning mõjub sellisel moel teraapiliselt ja loob kergust. Ühtlasi võivad kirjapandus peituda vastused seni häirinud teemadele.

Tunne tänulikkust

Tänulikkuse tundmine olemasolevast on suurepärane võimalus heaolutunde ja rõõmu suurendamiseks oma elus. Märka igapäevaselt mõnda enda tugevat omadust, meeldivaid hetki ja kogemusi, toetavat inimsuhet ning asju, mis teevad Sinu elu hubasemaks ja lihtsamaks.

Loo kord

Äreval eluperioodil aitab ka füüsilisel tasandil korra loomine enda igapäevaelus. Alusta kasvõi oma elamispinnast ja seal olevatest esemetest. Ühtlasi loo ja järgi kindlat päevarutiini igapäevaelus. Sellistel eluperioodidel on see heaks ankruks ja loob turvatunnet.

Võta aega meelepärastele tegevustele

Planeeri enda päeva aeg, mil tegeled meelepärase ja meeldiva tegevusega, mis mõjub rahustavalt ja loob rõõmu. Olgu selleks joonistamine, laulmine, keraamika, lugemine, fotograafia, piltide värvimine, käsitöö, aiatööd, loomade eest hoolitsemine…

Ärevus ja füüsiline aktiivsus

Viibi värskes õhus ja ole füüsiliselt aktiivne

Eelnevate tegevuste juurde võiks kuuluda värskes õhus viibimine ja füüsiline liikumine, millel on samuti mitmekülgne positiivne mõju nii vaimsele seisundile kui füüsilisele kehale ehk tervisele tervikuna. Ära jää ootama liikumisharjumuse kujundamiseks ”paremaid aegasid”, vaid alusta kohe endale jõukohase tegevusega. Kui sul varasemalt harjumust pole, siis alusta lihtsama tegevusega nagu kõndimine ning märka selle korrapärase harrastamise mõju.

Pööra tähelepanu oma toitumisele

Teatud toitained, nagu oomega-3 rasvhapped, B-vitamiinid, magneesium ja antioksüdantse toimega mikrotoitained toetavad närvisüsteemi ja võivad aidata ärevust leevendada. Liigne kofeiini ja suhkru tarbimine aga sageli süvendavad ärevuse sümptomeid. Oluline on hoolitseda soolestiku mikrofloora eest, sest see mõjutab läbi „soole-aju telje“ (gut-brain axis) meie meeleolu ja närvisüsteemi. Näiteks võib soolestiku mikrobioota mõjutada serotoniini (tuntud kui “heaoluhormoon”) tootmist. Mida rikkalikum ja mitmekülgsem on toitumine, seda mitmekesisem on soolebakterite kooslus ning seda suurem on tõenäosus olla tervem ja rõõmsam.

Ärevus mõjutab oluliselt meie igapäevaelu, pidurdades otsuste tegemist, suhtlemist ja üldist tegutsemisvõimet. Teadlik ärevuse juhtimine ja paremad elustiilivalikud võivad aidata ärevust leevendada ning taastada elurõõmu ja tasakaalu. Vahel on siiski toimetulemiseks abi vaja – toetuda kellelegi, kes aitab kujunenud olukorda mõtestada ja näha erinevaid perspektiive. Abi ja informatsiooni leiad vastava eriala spetsialistilt või ka Peaasi.ee veebilehelt.

Autorist

Rahvatervise Akadeemia

Rahvatervise Akadeemiast leiad oma ala professionaalid, kellelt saad toimivad ja praktilised teadmised, kuidas tagada vaimne ja füüsiline heaolu, püsida terve, ennetada haigusi ja leida tee terviseni.