Rahvatervise Akadeemia Tsöliaakia ja gluteenitalumatus

Mida tsöliaakia endast kujutab?

Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus. Tsöliaakia puhul tekib reaktsioon nisus, odras, rukkis ja ristsaastunud kaeras leiduvale valkainele gluteen. Immuunsüsteem reageerib gluteenile, mille tõttu peensoole limaskestade hatud võivad muutuda põletikulisteks, lameneda või raskematel juhtudel kaduda. Selle tagajärjel on organismil raske verest kätte saada vajalikke toitaineid- seda kutsutakse vaegimendumiseks. Selline olukord organismis võib viia mitmete tüsistusteni, näiteks osteporoos ja aneemia. Samuti võib areneda nahaseisund, mida nimetatakse herpetiformne dermatiit.

Millised on peamised sümptomid?

Tsöliaakia sümptomid võivad olla inimeseti väga erinevad ning võivad haarata kogu keha. Nooremas eas avaldudes on haigusnähud tihti tüüpilisemad, kuid haigus võib kulgeda ka ägedamalt. Hilisemas eas avaldudes võib haigus olla atüüpilisem ehk varjatum ning seetõttu jääb tihti õigel ajal diagnoosimata.

Peamised sümptomid:

• Perioodiline või krooniline kõhulahtisus, kõhukinnisus ja/või kõhugaasid

• Kõhupuhitus, kõhukrambid ja kõhuvalu

• Pidev oksendamine ja iiveldus

• Foolhappe, B12-vitamiini ja raua vaegus

• Väsimus

• Kõhnumine

Kuidas leevendada vaevusi?

Praegusel hetkel tsöliaakiale ravi puudub ning tuleb pidada eluaegset ranget gluteenivaba dieeti. Gluteeni eemaldamine menüüst võimaldab soolestikul paraneda. Ajaliselt on see väga individuaalne ning võib võtta aega kuuest kuust kuni viie aastani (harvadel juhtudel isegi kauem). Kui mingil ajal gluteen uuesti menüüsse lisada, reageerib immuunsüsteem taas ning soolehatud kahjustuvad jälle.

Milline on toidusedel tsöliaakia korral?

Gluteen on teraviljas olev valk, mida leidub nisus, odras, rukkis ja ristsaastunud kaeras. Võib olla ka juhtumeid, kus tsöliaakiahaige on tundlik ka gluteenivaba kaera suhtes.

Gluteenivaba dieeti pidades saab süüa tatart, maisi, riisi, kinoad, hirssi, amaranti, kartulit, piima, liha, mune, köögi- ja puuvilju ning kaunvilju(läätsed, oad ja herned). Samuti on olemas gluteenivabu pastasid, jahusid, leibasid, küpsiseid, kastmeid jne.

Mis on mitte-tsöliaakia gluteenitalumatus?

Leidub ka inimesi, kes on on tundlikud gluteeni sisaldavale toidule, isegi siis, kui neil tsöliaakiat pole diagnoositud. Seda nimetatakse meditsiiniliselt mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuseks.

Kuigi mitte-tsöliaakia sümptomid on sarnased tsöliaakiale, siis vereproov tsöliaakia markerite tõusu ei tuvasta ning nendel inimestel ei esine ka peensoolelimaskesta kahjustusi. Samuti pole selgusele jõutud, kuidas immuunsüsteem selle seisundiga on seotud. Selle jaoks on vaja teha veel täiendavaid meditsiinilisi uuringuid, sest hetkel puuduvad diagnostilised testid, mis oleksid meditsiiniliselt tõendatud.

Püstitatud on ka arutelu, kas gluteen on tundlikkuse põhjustaja või pigem võib nendeks olla hoopis mono-, di-, oligosahhariidid ja polüoolid (FODMAP) ning muud gluteeni mittesisaldavad nisuvalgud, mis menüüst samuti eemaldatakse.

Kui arvate, et olete tundlikud gluteenile, on esimene variant välistada tsöliaakia. Selleks tuleks pöörduda oma perearsti poole, kes teeb vastava veremarkerite kontrolli ning peensoole biopsia. Oluline on see, et kindlasti ei tohiks iseseisvalt enne menüüst gluteeni välja jätta.