Sporditoitumine kui sportlase salarelv

Sportlase töövahend on tema keha, mille seisundist sõltub resultaat. Üldjuhul on sportlase eesmärk saavutada optimaalne tulemus, mistõttu tuleb oma keha eest hoolitseda. Selleks tuleb efektiivselt treenida, aga ka puhata ja taastuda. Võiks väita, et toitumine on eduka soorituse üks võtmetähtsusega komponentidest, sest toiduvalikud mõjutavad nii treeningutega kaasneva koormusega kohanemist ehk adaptatsiooni kui ka taastumist.

Joonis 1. Sporditoitumise püramiid

Joonisel 1 on kujutatud sporditoitumise püramiidi, mis viitab mitmekesisele ja tasakaalustatud toitumisele kui sportlase toitumise alustalale. Täisväärtusliku baastoitumisega, mis tugineb riiklikele toitumissoovitustele, on võimalik tagada indiviidi toitainetevajadus, optimaalne organismi talitlus ja tervislik seisund. Nii teatud toitainete (nt süsivesikute, rasvade, valkude, soola) kui nende alagruppide (nt suhkrud, küllastunud- ja transrasvhapped) liig- või alatarbimisel võivad olla soovimatud mõjud tervisele. Seega on tähelepanuväärne mõista ja rakendada tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, seda nii harrastussportlaste, aga eriti just tipptasemel treenivate  ja võistlevate sportlaste puhul.

Tasakaalustatud toitumine

Traditsiooniliselt on spordis olnud fookuses vaid sooritus, kuna see on hõlpsalt tulemustega mõõdetav ja võrreldav. Sageli on tippspordis võidu või kaotuse määrajaks millimeeter või sajandiksekund, rõhutades ka muude treeninguid ja sooritust toetavate aspektide olulisust. Sporditeaduse kiire areng viimaste kümnendite jooksul on tõstnud tähelepanu keskpunkti ka sportlaste energiatarbimise ning taastumise, millel on leitud kaalukas roll nii sportlikus soorituses kui ka tervise hoidmisel. Just seepärast võib väita, et spordis määrab edu mitte ainult treeningute maht ja efektiivsus, vaid ka sportlase toitumine, harjumused ja üldine elustiil.

Lisaks individuaalsele energia- ja toitainetevajaduse täitmisele, toetab õigesti valitud toitumisstrateegia treeninguid, võistlusettevalmistust, vastupidavust, taastumist ning aitab vähendada vigastuste ja haigestumise riski. Sporditoitumisstrateegiad sõltuvad eeskätt indiviidi kehalisest omapärast, spordialast, sportlikest eesmärkidest, aga ka treening- ja võistlusperioodidest. Seega, kahjuks või õnneks, ei eksisteeri ühtegi toitumisviisi, mis oleks sobilik kõikidele sportlastele. Eriti seetõttu, et inimeste toiduvalikuid mõjutavad lisaks ka isiklikud toidueelistused, füsioloogilised tegurid (nt toidutalumatused) ja tervislik seisund (sh nt varasemalt esinenud söömishäire).

Individuaalne sporditoitumise strateegia

Sporditoitumine on väga kompleksne ja väljakutseterohke nii toitumisnõustajatele, treeneritele kui ka sportlastele endale. Infomüras leidub palju vastukäivat informatsiooni, mis teeb individuaalseid vajadusi katvate strateegiate leidmise küllaltki keeruliseks. Ära jäta toitumisalastele teadmistele ligipääsu puudumise tõttu oma tervist toetamata ning eesmärke saavutamata.

Kuula lühikesi loenguampse sporditoitumisest: E-loengusari: Sportlase toitumine – võitja salarelv

Kasutatud kirjandus

1. Jeukendrup, A. and Gleeson, M., eds., 2019. Sports Nutrition. Third edition. Champaign: Human Kinetics.
2. Wardenaar, F.C., 2017. Evaluation of dietary intake and nutritional supplement use of elite and sub-elite Dutch athletes. Ph. D. Wageningen University.
3. International Olympic Committee, 2012. Nutrition for Athletes. International Olympic Committee.