+372 5557 4423 siret@rahvatervis.ee

Kuidas Sina sööd? Ehk kuidas kujunevad söömisharjumused

Naised söövad õhtul väljas õhtusööki ja naudivad aega.
18 sept. 2019

Kuidas Sina sööd? Ehk kuidas kujunevad söömisharjumused

//
Kommentaarid0

Mõnikord on kohvikutes lõunatamas käies huvitav vaadata, millised on inimeste söömisharjumused. Samuti on huvitav märgata ka enda kiirustavat söömisstiili ning teadlikult seda suunata ja korrektseks kohendada. Millal Sa viimati panid tähele, kuidas Sa sööd? Või kuidas Su lapsed söövad? Ma usun, et väga paljud meist oskavad enda juures öelda üht-kaht söömisviga. Nendeks võivad olla kiiresti söömine, enne sööki joomine või kõrvaltegevused söömise ajal. Kuna ma ise kipun kiiresti sööma, siis püüan sellega teadlikult tegeleda. Seega ühel lõunal, kui seadsin end teadlikult rahulikult sööma ja toitu nautima, jälgisin teisi kohvikukülastajaid. Kas oled tähele pannud, kui sageli Sa söömise ajal telefonis uudiseid või sotsiaalmeediat „scrollid“, ajalehte loed ja telefoniga vestled? Või on Sul kombeks enne sööki tellida sidruniga jäävett? Tead, kui palju aega Sul kulub lõuna-, hommiku- või õhtusöögiks? Teadvusta seda endale järgmisel söögikorral ning jälgi, millise eeskuju Sa sellega lastele annad.

Eeskuju lastele

Iseennast ei pane sageli oma tavapärastes ning harjumuslikes tegevustes tähelegi, kuid meie söömisharjumused kanduvad edasi meie lastele. Nii on söögi ajal telefonis olev lapsevanem eeskujuks oma lapsele ning samamoodi jäävad talle külge meie toidukordade ajal kiirustamised ja „jooksu pealt ampsamised“. Teisest küljest kujundame lisaks eeskujuks olemisele söömismustreid ka otseselt: tõstame lastele toidu ette, kiirustame hommikusöögilauast kooli või lasteaeda ning päris väikelapse eas kavaldame last sööma neile samal ajal kõrvalist tegevust pakkudes (olgu selleks siis multikad, raamatust piltide vaatamine jne) – peaasi, et laps sööks ning toidu peale ei pirtsutaks.

Oluline on kohal olla

Terve suhe toiduga algab sellest, et oleme söömise ajal kohal ning suhtume toitu terviklikult. Söömise ning sellega seotud teemade taga ei tohiks olla negatiivseid emotsioone: süüd või mistahes muid emotsioone (ka heakskiidu saamine). Tähtis on ka see, kuidas me söögiga seonduvaid teemasid tajume. Lapsevanemad on sageli mures oma laste toiduvalikute osas: kas laste söömisharjumused tagavad neile vajalike toitainete kätte saamise? Kuid liigne muretsemine, tähelepanu juhtimine või vastupidi premeerimine ning ülekiitmine mõjutavad olulisel määral lapse edaspidiseid valikuid ning valmisolekut uusi toite proovida.

Seega soovitan vahel liigse muretsemise ja veenmise asemel pakkuda lapsele võimalust loovalt ning kaasahaaravalt ise toiduga tegeleda. Kaasamine, isiklik eeskuju ja kohalolek aitavad lapsel luua tervet suhet toiduga. See ei tähenda, et edaspidi peaksid kõik õhtusöögid vaid lapse kaasamisel valmima – piisab sellest, kui seda võimalust aeg-ajaltki pakkuda!

Lase laps kokkama!

Kui seda võimalust kodus ajapuuduse või mõnel muul põhjusel napib, siis saada oma laps meie kokkamisklubisse! Kokkamisklubi toimub iga 3-4 nädala tagant kindlaks määratud teisipäevadel. Pooleteisetunnise ühise toiduvalmistamise käigus valmib kolm toitu. Kui ei meeldi, siis sööma ei sunnita. Küll aga annab see lapsele võimaluse kujundada toidu suhtes oma arvamus ja mine tea – ehk pärast mitmendat proovimist hakkab päriselt maitsemagi! Sest teadupärast tuleb maitsed keelele lihtsalt selgeks õpetada 😉

Nii et ootame kõiki 6-12aastaseid lapsi meie kokkamisklubisse!

 

Kirjuta kommentaar

Olen tutvunud ja nõustun privaatsustingimustega

error

Jaga kasulikku infot ka teistega!